10 ühise põllumajanduspoliitika reformikava põhimõtet

Vaata, mida endast kujutab EL ühise põllumajanduspoliitika reform, mille ebaõiglaste toetuste jagamise põhimõtetega meie põllumehed nõus pole.

2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimise eesmärk on aidata põllumajandusettevõtjatel kohaneda turu muutuvate vajadustega ning kindlustada toiduainetega varustatus.

Ettepanekutega soovitakse edendada rahaliste vahendite parimat võimalikku kasutust, julgustades põllumajandusettevõtjaid suurendama oma konkurentsivõimet. Tarbijad saaksid kasu õiglase hinnaga kvaliteetsetest toiduainetest.

Kavandatavad meetmed on muu hulgas järgmised:

- toetuste eraldamine õiglasemalt, lihtsamalt ja sihipärasemalt – sissetuleku põhitoetuse andmine üksnes tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele ja sellele 300 000 eurose ülemmäära kehtestamine põllumajandusettevõtja kohta aastas ning vahendite õiglasem jaotamine põllumajandusettevõtjate, piirkondade ja liikmesriikide vahel;

- põllumajandusettevõtjate abistamine järskude hinna- ja nõudluse muutuste korral – kiirem abi majanduskriisi ajal;

- 30% ÜPP maksete eraldamine keskkonnasõbralikke meetodeid kasutavatele põllumajandusettevõtjatele – põllukultuuride mitmekesistamise, püsirohumaade säilitamise, ökoloogiliste reservaatide ja maastike alleshoidmise toetamine;

- suurem tähelepanu teadusuuringutele ja innovatsioonile – teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise kahekordistamine, teadusuuringute parem vastavus põllumajandusettevõtjate vajadustele ning teadmiste kiirem rakendamine praktikas;

- põllumajandusettevõtjatele suurem mõjuvõim – põllumajandusorganisatsioonide toetamine ning vahetuma sideme loomine tootjate ja tarbijate vahel, vähendades nn vahendajate arvu;

- keskkonnakaitse toetamine – kliimamuutuse vastase võitluse ja tõhusa ressursikasutuse muutmine maapiirkondade põhiprioriteetideks;

- noorte põllumajandusettevõtjate julgustamine – alla 40-aastaste põllumajandusettevõtjate toetamine esimese viie tegevusaasta jooksul;

- tööhõive ja ettevõtluse edendamine maapiirkondades – kuni 70 000 euro suurune rahastamine viie aasta jooksul väikestele projektidele;

- kõrbestumise takistamine – lisarahastamine põllumajandusettevõtjatele looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondades;

- bürokraatia vähendamine – eeskirjade lihtsustamine, eriti väikeste põllumajandusettevõtjate jaoks, kes saaksid ühekordseid makseid suurusjärgus 500 kuni 1000 eurot põllumajandusettevõtte kohta aastas.

Eelnevate reformide tulemusena on ÜPP osakaal ELi eelarvest vähenenud 75%-lt 41%-le. Uute ettepanekutega muudetaks vahendite kasutamine veelgi sihipärasemaks ja tõhusamaks.

Ettepanekud peaksid jõustuma 2014. aastal, pärast Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ministrite (ELi Nõukogu) heakskiitu.