Okkalainelase kahjustuse avastas Rannaküla metsades eelmise aasta juulis kohalik metsaspetsialist vääriselupaiga ülevaatamise käigus.

Männienamusega segapuistutes olid tugevamini kahjustatud kuused. Puistud, kus kuuse okastikust oli söödud vähemalt 90%, haarasid ligikaudu 9 ha. Sel aastal on kahjustuste pindala laienenud juba 22 hektarile.

Teadlased usuvad, et tõenäoliselt esines kahjustusi ka 2011. aastal, kuid väiksema ulatuse tõttu jäid need märkamatuks.

Heino Õunap rääkis, et okkaliblikas ehk uue nimega okkalainelane pole märkimisväärseid kahjustusi põhjustanud päris mitme inimpõlve jooksul, kuigi tegu on kogu Eestis levinud ja kohati sagedase liigiga.

Eelmine praeguse Eesti aladel registreeritud okkalainelase kahjustus sai alguse Ida-Preisimaalt aastal 1853. Aastaks 1859 levis see põhja suunas Tartu–Kuressaare jooneni ning kõige suuremad kahjustused olid just Saaremaal. Kahjustused raugesid alles 1863.