17 pulli läheb oksjonihaamri alla
"Oksjonihaamri alla läheb seekord 17 pulli, neist neli on toodud Šveitsist ja kaks Belgiast, ülejäänud on eestimaised. Esindatud on viis tõugu: limusiin, aberdiin-angus, šarolee, belgia sinine ja simmental," rääkis oksjoni korraldaja Rainis Ruusamäe.
Peale pullide saab oksjonilt osta ka puhtatõulisi lihatõugu mullikaid. Pullipubis pakutakse maitsvat veiseliha. Samal päeval on Sännas laat, kus on väljas põllu- ja aiakaubad, käsitöö.
Ruusamäe usub, et huvi pulle osta on suur, kuna lihaveised koguvad järjest populaarsust. Tema teada on Baltikumi turul lihaveiselihale ruumi piisavalt. Siiani on vorsti sisse minev saadud enamasti lüpsikarja prakeerimisest. Lihaveiselihast tooted ja tooraine on sisse toodud kaugetest maadest: Argentinast, Brasiiliast ja mujalt.
"Eesti lihakarjapidajatel on võimalus toota sama asja, kuid pakkuda seda tarbijale palju värskemana ja parema kvaliteediga," sõnas Ruusamäe.
Üha rohkem hakkab maailmas nuumveiste söödast, teraviljast, saama energiatootmise tooraine. See tähendab, et teravilja loomasöödaks enam ei jätku, selle hinnad tõusevad ning selle baasil toodetud veiseliha muutub tarbijale kalliks.
Baltikumis, sealhulgas Eestis, saab veiseid kasvatada looduslikel karjamaadel. Seega tuleb liha kätte odavamalt, karja on võimalik hõlpsasti laiendada.
"Suure tõenäosusega jõuab ammlehmade arv Baltikumis lähiaastatel 100 000ni. See on kogus, millega Baltimaade farmerid saavad hakata oma lihaveiseid müüma ka Euroopas," usub Ruusamäe.