Samarüütlil oli OÜ Männiku Piima laudas üle 300 lehma ja üle 300 noorveise. Nii suur trahvinõue tuli toona üllatusena ka Ansipile, nõnda et peaministri büroo võttis põllumehe probleemi uurida.

Vähe sellest, et nõuti 20kordset trahvi, Samarüütli lauta arvutati veel mitusada olematut lehma juurde, nii et jant kompleksloa ümber võttis skandaalse mõõdu.

Nüüd on Samarüütlil trahvid makstud ning loomad laudas õigesti üle loetud. Aga sellised vintsutused tegid ta põllumeeste eestkõnelejaks teemal, et keskkonna kompleksluba põllumeestelt üldse maha võetaks. Sest loaga kaasneb ka keskkonnatasu ümbruse saastamise eest.

Appi tulid ka põllumeeste lobigrupid, esitades keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele pöördumise, kus selgitasid, et ELi määrused piimakarjakasvatajatelt kompleksluba ei nõua.

Uuest aastast uus kord

Nüüd, aasta hiljem, on osad muudatused ellu viidud. Varem nõuti keskkonna kompleksluba siis, kui ettevõttes oli üle 300 lüpsilehma või üle 600 veise. Alates uuest aastast tohivad piimakarjakasvatajad pidada ilma keskkonna kompleksloata ühes laudas kuni 400 lehma või kuni 800 noorveist.

Vastav määrus “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” jõustus tänavu juuni algul. 1. juunist jõustus ka tööstusheite seadus, nüüd annab seaduse juurde kuuluv määrus saaste mahud, mille puhul on nõutav keskkonna kompleksluba.

“On väga tore, et keskkonnaminister vähemalt tagantjärele neid nõudeid leevendas – et meile hakkab kehtima 400 lehma lävend,” kiidab põllumeeste keskliidu president ja mahetootja Juhan Särgava. Sest praegu peavad 300 lehmakoha künnise ületanud põllumehed maksma keskkonnatasu 1000−10 000 eurot.

Muudatus toob leevendust

Särgava saab muudatustest leevendust. “Varem olid mul laudad eri külades, praegu saan loomi koos pidada, sest loomkoormus kannatab nüüd välja, et ei pea luba taotlema,” räägib Juhan Särgava.

Sargvere PÜ juhataja Toomas Uusmaa ehitab sel suvel uut lauta, rihtides ehituse 298 loomakoha peale, et mitte minna kompleksloa alla.

“Kui laudaprojekti tegime, ei teadnud uuendustest keegi midagi, nii see laut 298 lehmakohaga kerkibki,” räägib Uusmaa. Loomakohti ta juurde ehitama ei hakka, sest Sargvere PÜ-l on juba üks rekonstrueeritud farm ligi 900 loomaga ja selle pealt tuleb nagunii keskkonnatasu maksta.

“Selge, et keskkonda tuleb hoida, aga hullem on see, et igas kvartalis peab aruande tegema ja keskkonnatasu maksma, lisaks aasta lõpus veel koondkokkuvõte,” pahandab Uusmaa.

Ka Avo Samarüütel Männiku Piimast ei tea veel, kas tal endal neist muudatustest, mille eest ta eelmisel aastal võitles, ka tolku on. “Mul on 360 lehma ja 350 noorlooma, nad on küll eraldi lautades, aga arvestuses ühe numbri all,” räägib Samarüütel.

Andres Härm Haage Agro OÜst ehitas uue lauda 320 loomakohaga, kus peab 275 lehma. Suur oli aga tema imestus, kui temalt hoolimata loomade arvust hakati nõudma keskkonna kompleksluba. Sest see käib mitte loomade arvu, vaid loomakohtade järgi.

Tulevast aastast võiks Härm saada kompleksloast vabastuse. “Ei tea, kas ma pääsen süsteemist, riik tahab ju maksu saada,” kahtleb põllumees.

Uuendusi on veelgi

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Pille Rõivas selgitab Maalehele, et leevendatud on veel mõningaid nõudeid.

Nii lükkub edasi sõnnikuhoidlate katmise nõue, uus tähtaeg on 1. jaanuaril 2015. Varasema nõude kohaselt pidid sõnnikuhoidlad olema kaetud 1. jaanuariks 2012.

“Eestis polegi sõnnikuhoidlad kaetud, see oli nii absurdne nõue!” kritiseerib Avo Samarüütel. Ta selgitab, et tema sõnnikuhoidla diameeter on 44 meetrit ja siiani ei ole keegi osanud talle selgitada, kuidas seda katta, sest katust on sellisele lägahoidlale võimatu peale ehitada. Nüüd teevad Eesti Maaülikooli teadlased uuringuid, mille tulemustest selgub ka sõnnikuhoidlate saatus.

Ka hakatakse kompleksluba kontrollima üks kord kolme aasta jooksul, siiani kontrolliti igal aastal. Aga trahvinõue on jäänud samaks – ka edaspidi karistatakse keskkonna kompleksloa puudumist 20kordse trahvimääraga.



KOMPLEKSLOA NÕUDED

Kuidas laudas loomi kokku lugeda

- Veisekasvatuses nõutakse kompleksluba siis, kui laudas saab pidada üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle.

- Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kaht nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5.

- Sea- ja linnukasvatuses nõutakse kompleksluba, kui kodulinnufarm on linnukohtade arvuga üle
40 000; sigade kohti käitises rohkem kui 2000-le kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele.

Muudatused rakenduvad 7. jaanuarist 2014.

Näide

Veisefarmis kasvatatakse 300 piimalehma, 300 noorveist
ja 40 ammlehma.

Kompleksloa kohustuslikkus arvutatakse järgmiselt:

300 x 1 + 300 x 0,5 + 40 x 0,75 = 300 + 150 + 30 = 480 “tinglikku” piimalehma.

Järeldus: kompleksluba on nõutav.

Allikas: vabariigi valitsuse määrus nr 89 “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”, RT I, 11.06.2013, 19; keskkonnaministeerium



KOMMENTAAR

JÜRI TRUUSA

keskkonnaministeeriumi nõunik

Kompleksloa nõude piiriks on 400 tinglikku piimalehma. Nende arv arvutatakse koefitsiendiga läbikorrutamise teel. Ehk kui laudas on näiteks 300 lehma ja 199 noorveist (koefitsient 0,5), siis on kokku 399,5 − seega kompleksluba ei nõuta. Kompleksloata saab pidada 400 piimalehma ühes tegevuskohas ja 800 noorveist teises tegevuskohas.

Tööstusheite seadus rakendub olemasolevatele veisefarmidele alates tuleva aasta 7. jaanuarist, uutele käitistele aga alates seaduse avaldamise hetkest 1. juunil 2013.