74% Eesti autojuhtidest pole kursis kehtima hakanud Euroopa rehvimärgisega

Eesti sõidukijuhtide seas hiljuti läbi viidud uuring näitab, et teadlikkus EL-i uuest rehvimärgisest on väga madal – vaid iga neljas juht on kursis tänavu novembrist kohustuslikuks saava rehvimärgise tulekuga.

GfK poolt läbi viidud uuringu kohaselt on rehvimärgise tulekuga Eestis kursis 11 protsenti vastanutest. 15 protsenti vastanutest märkisid, et on rehvimärgisest põgusalt kuulnud. Koguni 74 protsenti vastanutest tunnistas aga, et ei tea tänavu novembris kohustuslikuks muutuvast rehvimärgisest midagi.

Standardne rehvimärgis võetakse kasutusele Euroopa Liidu määrusega, mille kohaselt peavad kõik tootjad testima oma rehve ja määrama neile hinde, lähtudes ELi rangelt määratletud testimismetoodikast. Märgis annab tarbijale olulist teavet rehvi kolme peamise omaduse kohta: veeretakistus, haardumine märjal ja väline veeremüra.

Rehvimärgise eesmärk on tõsta liiklusohutust ning suurendada maanteetranspordi majanduslikku ja keskkonnasäästlikkust, tõstes esile kütusesäästlikumaid ja ohutumaid, madala müratasemega rehve.

Rehvimärgis sarnaneb juba tarbijate seas juba tuntud energiamärgistega, mida kasutatakse näiteks külmikutel ja pesumasinatel. Kõrgeimaks hindeks on A, madalaimaks hindeks G.

Praegu võib kõigil Euroopa Liidus müüdavatel rehvidel kasutada vabatahtlikku märgistust, alates 1. novembrist 2012 muutub märgis kohustuslikuks.

Vaata lisaks portaalist whatcar.ee.