Aare Mölderil adrataviljeluse kaheksa aasta kogemus

Harjumaa ettevõte OÜ Valdereks esitas tänavu viljelusvõistlusele taas rekordsaagile pretenteeriva talinisupõllu. Senise kõrgeima hektarisaagi sai see ettevõte “Viljelusvõistlusel 2007” – 9,7 tonni talinisu hektarilt.

Tänavune võistluspõld laiub 73 hektaril ja seal kasvab suure saagipotentsiaaliga hiline talinisusort ’Olivin’. Seda põldu uudistas 17. juunil Baltic Agro AS-i korraldatud põlluseminaril üle poolesaja viljeleja Harjumaalt ja mujaltki. Paljud ei olnud varem Eestimaal näinud nii hästi võrsunud, nii laiade lipulehtede ja nii pikkade peadega talinisu taimi.

“Selliseid lopsakaid teraviljataimi oleme seni imetlenud Lääne-Euroopas. Nüüd näete, et seal aretatud sordid võivad end edukalt realiseerida ka Eestis, kui me ise selleks piisavalt kaasa aitame,” ütles Baltic Agro AS-i arendusdirektor Margus Ameerikas.

Mida on Valdereksis erilist tehtud?

Valdereksi juht Aare Mölder: “Me loobusime adrast juba 2001. aastal, harime kõiki põlde minimaalselt. Sellele põllule külvasime talinisu-seemne 20. ja 21. augustil arvestusega 180 idanevat tera ruutmeetrile.”

Neis nappides sõnades kajastub ettevõtte viljelusstrateegia ja kolm olulist uuendust.

Aare Mölder on kogenud, et adrataviljelus mitte ainult säästab aega, mootorikütust ja muid kulutusi, vaid ka parandab mulla viljakust. Kohe pärast saagi koristamist segatakse hekseldatud põhk 10–15 cm sügavuse mullakihiga (seal on põhiline juurte leviku piirkond ja seal laguneb põhk kiiresti). Kaheksa aastat sihipärast tegevust on andnud soovitud tulemuse: muld on harimissügavusel varasemast kobedam, mulla elustik aktiivsem, sademevesi imbub kiiremini ja ebaproduktiivne aurumine on väiksem.

Kõike seda kinnitab viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil täpsete mõõtmistulemustega. Ta on minimeeritud harimise mõju Valdereksi põldudel jälginud juba mitu aastat.

Peeter Viil võtab sealsetelt põldudelt regulaarselt mullaproove ja nende analüüsimine näitab, et Aare Mölder väetab taimi filigraanselt, tema vaateväljas on juba pikemat aega ka mikroelemendid ja taimetoitainete omavaheline tasakaal.

Külvisemäär – 180 idanevat tera ruutmeetrile – on üle kahe korra väiksem kui Eestis tavapärane.

Peeter Viil: “Aare laseb põllule vaid nii palju sööjaid, et nad kõik hästi söönuks saaksid ja areneksid sellisteks, nagu nad aretatud on. Ta võimaldab taimedel end ise reguleerida.”

Aare Mölder külvas mullu kõnealusele põllule talinisu 20. ja 21. augustil, mis on samuti tavatu, Eestis külvatakse talinisu ju septembris. Ta tegi selle eksperimendi (suurel põllul!) oma viljelusstrateegiast lähtudes – taimedel arenegu sügisel võimalikult tugev juurekava, siis peavad nad talvele paremini vastu.

Ajakiri Maamajandus juuli 2009.