Aasta talu tiitel läks Viljandimaale
Kokku esitati tänavu ETKLi maakonnaorganisatsioonide poolt konkursile 13 talu ja neid hinnati kolmes eri kategoorias.
Tootmistalude hulgas tuli võitjaks Pajumäe talu Viljandimaalt, peremees Arvo Veidenberg.
Talude taastamise järel, kui Pajumäe peremees aiandusega tegeles, soetas ta lehma, et sõnnikut saada. 1990. aastate lõpul, nn Vene kriisi ajal, kui piima hind langes väga madalale, pidas ta paremaks hakata ise piima töötlema ja müüma. Vanast lüpsimajast ehitati ümber talumeierei, kus hakati jogurteid ja kohupiimakreeme valmistama. Nüüd jõuab talu toodang peale turgude ja ökopoodide ka suurematesse kaubanduskettidesse. Sellest suurem osa on mahetoodang.
Veidenberg oli esimene eesti mees, kes oma lehmad külmlauta pani. Sügavallapanuga külmlaut valmis 1993. aastal. Sügavallapanuga ikka selleks, et rohkem sõnnikut saada, ning külm mitte selleks, et loomi karastada, vaid et võimalikult odav lahendus leida. Paljud selle aja loomakasvatajad ütlesid Veidenbergi ideed kuuldes, et oi, nii küll ei tohi! Elu on näidanud vastupidist – nüüd elab suurem osa Eesti lehmi külmlautades.
Alternatiivset suunda edendavate talude hulgas tuli võitjaks Taarapõllu talu Võrumaalt, peremees Edgar Kolts.
Edgar Kolts hakkas koos abikaasa Tiinaga marjadest mahlu ja keediseid valmistama ennekõike seetõttu, et marjadest saadav tulu ei katnud toodangu omahindagi. Pererahvas jõudis mõttele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks. Peale selle tuleb tootmisliinidelt mahlasid, mahlajooke, keediseid, marjajahusid ja püreesid. Aastas töötleb Kolts 35 tonni aed- ja metsamarju. Toodang jõuab müüki suurimates Tallinna ja Tartu kauplustes, samuti Keilas ja Võrus.
Talu ümber on 100 ha mahemaad, peremees on kaardistanud korjealasid ka metsades ja taotlenud nendele metskondadele, kust tema palgatud marjakorjajad marju varuvad, mahetootmise sertifikaadi.
Investeeringutoetuse abiga on Kolts tootmist laiendanud ja soetanud täismahla tootmise liini. Samuti töötab tsehhis Eestis ainulaadne marjade kuivatussüsteem. Oma töötajatelt ootab ta kaasamõtlemist ja huvi valdkonna vastu.
Noortalunike võitjaks tuli Männimetsa talu Valgamaalt, peremees Mihkel Maks.
1991. aastal, kui praeguse peremehe Mihkli ema ja isa hakkasid Kagu-Eesti kuplite vahel ametlikult talu pidama, oli Männimetsa talul selja taga juba aastakümnete pikkune katkematu talupidamise traditsioon. Kui puusepp, kelle nimi oli samuti Mihkel Maks, 1920. aastatel talu rajas, kuulus majapidamisele 18 ha maad. Nõukogude korra ajal, kui talupidamine ametlikult likvideeriti, jäi pere kohapeale elama ja lehmi peeti kogu aeg edasi. Kuni talu taastamiseni.
2009. aastal talu üle võtnud noor peremees osaleb ema mäletamist mööda talutöödel juba sellest ajast, kui heinapalli veeratada jaksas. 12-aastaselt sõitis ta traktoriga ja kündis põldu. Olgugi, et tallu on rajatud uus vabapidamisega laut ja aastane piimatoodang lehma kohta on tõusnud 8000 kg-ni, on lüpsikarja viimastel aastatel hoopis vähendatud ja šarolee tõupulli abil aretatakse lihakarja. Noor peremees paneb rohkem rõhku viljakasvatusele, mis on rohkem moodsa põllutehnikaga seotud.
Kirg tehnika vastu ongi kujunenud talle püsivaks tööks. Üheskoos onuga, kes samuti naabruses talu peab, on soetatud vajalik tehnika. Selleks on kasutatud ka eurotoetusi. Kahepeale suudetakse tehnikat jagada ja töid ajastada. Noor peremees ütleb, et ei kujuta enam ette, et palgatööle läheks. Tahab olla ikka iseenda peremees.
