"Peaaegu pooled müüdud lammastest olid pärit jõudluskontrollifarmidest. Üks ostja soovis meilt ostetud lammastega jätkata jõudluskontrolli Eesti reeglite järgi," kirjutab seltsi kodulehel juhatuse liige Ell Sellis.

Lõunanaabrid eelistasid lambaid osta Eestist, kuna väidetavalt ei leidnud nad Lätist sellises koguses müügiks ettevalmistatud loomi ning meilt pakuti neile täisteenust – korraldatud oli lammaste kokkukogumine Eestis, parasiiditõrje ja vedu Lätti.

"Tuleb tunnistada, et meie turul pole tegelikult piisavat valmidust müüa võimaluse tekkimisel ja ostjale sobival ajal aastavanuseid nooruttesid ja -jäärasid. Samas ega neid hulgimüügivõimalusi just sageli ette tulnud ka ei ole," tõdeb Sellis.

Lammaste müük Läti karjadesse moodustas siinsete lambakasvatajate tänavuse aasta ühisest müügimahust ligi veerandi.

Kolmandaks tunnustust väärt teoks peeti kirjastuse Hea Lugu kirjastatud raamatut "Kitsekasvatus", mille väljaandmise algatas Eesti Lambakasvatajate Selts.

Aasta tegu valiti Eesti Lambakasvatajate Seltsi eestvõttel esimest korda, selle eesmärgiks on tunnustada lamba- ja kitsekasvatuses toimuvat.


Ülejäänud aasta teo kandidaadid tähestiku järjekorras:

- Esimesed Eesti meistrivõistlused lammaste pügamises

- Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu “Eesti-maa-villase”aasta üritused

- Lambashow Tartus

- Sõmeru lambafestival

- Sõrve villaveski rajamine Saaremaale

- Talveseminar Moostes

- Vaemla Tootearenduskeskuse avamine Hiiumaal

- 15 erinevat kitsetoodet Kurgja lamba- ja kitsepäeval degusteerimiseks