Osalejal tuleb ühel neist päevadest tunniks ajaks minna aeda või parki (toidumaja ümber askeldavaid linde saab vaadelda ka aknast välja vaadates) ja jälgida linde. Üles on vaja märkida kõik kohatud liigid ja iga liigi puhul ka kõige suurem korraga märgatud isendite arv.

Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel olevasse ankeeti www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu).

Tulemustel on ka teaduslik tähtsus: nende põhjal saab hinnata muutusi ja hinnata nende põhjuseid. Mullu märgati aasta varasemaga võrreldes rohkem pasknääri ja suur-kirjurähni.

Idee jaanuari lõpus ühiselt aialinde vaadelda sündis 35 aastat tagasi Suurbritannias. Nüüd osaleb ettevõtmisel rohkem kui kümme Euroopa riiki.

Eesti liitus aialinnuvaatlusega 2010. aastal, nüüdseks on sellest ka Eestis kujunenud populaarseim linnuvaat-

lusüritus. Mullu osales 2501 linnusõpra, aina rohkem inimesi kasutab võimalust ankeet internetis täita.

Eelmisel aastal kogunes andmeid 1817 kohast, kus vaadeldi kokku 65 266 lindu 61 liigist.

Kõige arvukam oli rasvatihane, teiseks jäi rohevint ja kolmandaks põldvarblane.

Täpsemat teavet saab interneti-kodulehelt www.eoy.ee/talv.