“Kui inimene ikka tahab üht ilusat amplit oma koduaeda, on ta nõus maksma ka kõrgemat hinda,” on lillekasvatajad lootusrikkad. Aga porgandeid ostes keerutatakse sente pikalt näpu vahel ja võetakse kauplusest odavamat.

“Mis muud, kui tuleb porgand ja kapsas visata jälle prügimäele või anda poolmuidu ära,” ohkavad köögiviljakasvatajad, kes praegu turul mullust kraami müüvad.

Aitab vanemate pension

“Varem kasvatasin mitu tuhat tomatitaime, nüüd müün kevadel vaevalt 500,” teatab aiandustalunik Tiina Teppo. Kogenud aednik tegutseb kunagises Taikse aiandis Türi vallas Mäekülas. 1990. aastatel erastas ta aiandi kasvuhoone, pinda on 1600 ruutmeetrit. Algul kasvatas ta seal roose, hiljem köögivilja ja lilletaimi.

“See on mu ainuke sissetulek. Ma peaks viie kuuga teenima nii palju, et ülejäänud seitse kuud vastu pidada, aga eelmisel aastal jäin kindlalt miinusesse,” räägib Teppo.

Kartulikasvatusele tõmbas ta kriipsu peale juba mitu aastat tagasi: “Kartul on nii odavaks läinud, et käsitsi vagude harimisel ei ole mõtet.”

Igal aastal tõmbab ta taimekasvatust üha koomale, samas hingelt aednikuna ei taha sellele tegevusele täielikult kriipsu peale tõmmata.

Nii ongi Tiina Teppo külvanud ka tänavu paprika- ja tomatiseemned ning varased lilletaimed kastidesse. Praegu hoiab ta neid kodus soojas, hiljem toob kasvuhoonesse. “Inimesed käivad minu juurest aiandist taimi ostmas aasta-aastalt üha vähem,” ohkab Teppo.

Kunagine uhke klaaskasvuhoone on aastatega kulunud ja suur osa klaase lume raskuse alla purunenud, ent kasvuhoone renoveerimine on kallis.

Teppo loetleb, miks väiksemad aiandustalunikud enam plussi ei jõua: enamik inimesi on hakanud ise endale taimi ette kasvatama ning Türile on kerkinud kaubanduskeskused, kust tarbija saab tunduvalt odavamalt oma köögivilja kätte kui turult või otse talunikult.

“Ma ei suuda nii suurtes kogustes toota, et kaubanduskettidele oma köögivilja pakkuda, nii müüngi turul kas või kahjumiga,” räägib Teppo. Täielikult ta oma talueluga pankrotti siiski ei lähe, sest abiks on pensionäridest vanemad.

“Türil on ju kõigil taimekasvatuspisik küljes, taimi pakutakse hoopis rohkem, kui tarbijaid on,” toob esile Türi talunike liidu esimees Reet Länkur. Eriti usinad müüjad on Länkuri sõnul paarikümne taimega pensionärid, kes soovivad eelkõige suhelda ja veidi pensionilisa teenida.

Tillikasvatus viis pankrotti

“Olukord on väga nutune, paljud väiketalunikud on krooniliselt kahjumis. Kartulit, porgandit, tilli ei ole võimalik kasudega müügiks kasvatada, nüüd on meil juba pankrot käes,” räägib aga väiketalunik, kes ajalehes oma nime avaldada ei taha.

Selles talus elab paljulapseline pere ja kohe-kohe on Swedbank neid talust välja tõstmas.

“Enamik talunikke müüb oma metsa vaid sellepärast, et kuidagi pinnal püsida, meil metsa ei ole ja nüüd visatakse talust välja,” kurdab mees. Ta rõhutab: keegi ei taha jupphaaval oma kodumetsa maha müüa, et üldse oleks õigus oma talus elada.

“Aga mitte keegi meid ei aita, keegi appi ei tule, kus need taluideoloogid nüüd on?” küsib meeleheitel pereisa, kes on ka Eesti Aiandusliidu liige.

Niisuguse seisuni viis selle talupere just aiandussaaduste – kartuli, porgandi, tilli ja sibulapealsete müügiks kasvatamine paaril hektaril, sest rohkem maad sel väiketalul pole.

Talumees on müünud oma saadusi lepingute alusel hulgifirmadele, ent teda on juba mitu aastat saatnud ebaõnn. Sügisesed vihmad on põllu üle ujutanud, nii et saaki enam kätte ei saanud ja enamik saagist tuli sisse künda.

Pereisale sai saatuslikuks ka kord võetud pangalaen, et taluhooneid renoveerida. Kui aga toodangut müüa ei saanud, algasid makseraskused. Tiksuma hakkasid viivised ja intressivõlad, nii et tänavuse aasta alguses oli ta pangale võlgu juba
12 000 eurot. Pank lõpetas lepingu ja maakler otsib talule müüjat, nõnda et sobiva ostja leidmisel tõstetakse kogu talupere koos väikeste lastega kuuse alla.

Küsimuse peale, kas vald talunikke ei aita, vastab mees üsna mõru meelega: “Valla sotsiaalametnik soovitas minu naisele, et võtku ta oma lapsed kaasa ja mingu selle mehe juurest minema, siis nad otsivad sotsiaalkorteri.”

Mees lisab, et tema ei ole ainuke, kes peab aiavilja kasvatuse tõttu tegevuse lõpetama − praegu tõmbavad väiketalud ridamisi otsi kokku.

Esimene tulu tuleb lilledest

“Meie talu püsib pinnal ainult tänu sellele, et lilletaimed lähevad esimesena müüki,” räägib Jõeääre aiandustalu peremees Urmas Laks Türi vallast.

Praegu meenutab Laksi pere majapidamine Kirna külas suurt kasvulava – kõik päikesepoolsed toad on taimekaste täis. Kastides on ligi kümme tuhat lilletaime, mis ootavad potistamist. Lisaks kasvatatakse tomatit, paprikat, salateid ja redist.

Peremees kühveldab talu köetavas kasvuhoones turvast pottidesse, perenaine Laivi potistab kibekiirelt võõrasemasid külvikassettidest ümber.

“Tomateid külvan sel aastal 3000 ja paprikat on külvatud kuskil 1000 ringis,” teatab Laivi Laks. “Kokku on meil
30 000−40 000 taime, need kõik peaksid olema jaanipäevaks juba müüdud,” räägib Urmas Laks.

Ometi pole tegu suurtootmisega, pigem kannustab talu suurenema-laienema mõte, et väiksemalt aiandusega tegeldes jäädakse kahjumisse. Vana õlikatlaga köetav kasvuhoone jääb ilmselgelt sellele perele väikeseks ja nii taotleb Urmas Laks LEADERi
toetust, et ehitada taluõue 210ruutmeetrine köetav kasvuhoone.

See pere ei tegutse umbropsu, juba aastaid on talusaadusi müüdud ka kohvikutesse ning kaubeldakse turgudel Tallinnani välja. Praegu on müügis kartul, kaalikas, kapsas, porgand. Paar aastat tagasi ehitati omal jõul uus kartulihoidla, et aiasaadusi ületalve hoida.

Türi talunike liidu esimehe Reet Länkuri hinnangul tulebki aiandustalunikel kõigepealt oma kaubale turg leida. “Mitte nii, et külvame hektareid maha, korjame saagi, siis aga hakkame pahandama, et meilt ei osteta.”

Ka toob Länkur esile, et kohalikud ettevõtted peaksid toetama oma valla talunikke.

“Toetada saab nii, et kohaliku valla kooli ja lasteaeda varustab sama valla talumees, mitte keegi võõras,” selgitab Länkur.

Taluliidu juht ja ka ise aiandussaadute tootja rõhutab, et praegu on talumeestel viimane aeg kevadeks kokkuleppeid sõlmida, et tootja ikka teaks, kui palju ta tänavu aiavilja ja kartuleid maha paneb ning selleks põldu ette valmistab.


Lootused uuel maaelu arengukaval

- Puu- ja köögiviljasektorit toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames läbi ühistegevuse ja ühtse pindalatoetuse.

- Aianduses on antud viimastel aastatel noorte põllumajandustootjate alustamise toetust ja mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetust.

- Lisaks on aiandustootjatel võimalus saada toetusi tootjarühmade loomise ja arendamise meetmest.

- Uue maaelu arengukava (MAK) meetmete väljatöötamisel aastateks 2014−2020 on põllumajandusministeerium lubanud analüüsida võimalusi aiandustootjate toetamiseks.

Allikas: põllumajandusministeerium



KOMMENTAAR

Raimond Strastin

Eesti Aiandusliidu tegevjuht

See pole kindlasti esimene kord, et üks aiandusliidu liige läheb pankrotti. Aiandustalu tegutseb nagu iga teine äriettevõte. Kui äriplaan on paigas ja tegutsetakse mõistuspäraselt, siis ollakse ka majanduslikult enam-vähem vee peal. Paraku pole aiandustalunikel aastaid olnud eraldi toetusmeetmeid lisaks pindalatoetustele, aga pinnad on aednikel teadagi väikesed. Teeme tööd selle nimel, et ka aednikke hakataks toetama uute meetmetega aastast 2014.