Ajakirja Tõuloomakasvatus uus number saadaval
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik Matti Piirsalu viitab ajakirja avaartiklis statistikaameti esialgsetele andmetele ja põllumajandusministeeriumi prognoosidele, mille kohaselt käesoleva aasta I kvartalis veiste (sh piimalehmade) ja lindude arvu vähenes, kuid sigade, lammaste ja kitsede arv suurenes.
Veisekasvatus
Eesti Maaülikooli magistrand Tõnu Põlluäär tõdeb eesti punase veisetõu vanust ja kasutusiga analüüsides, et aretustöös tuleb suuremat tähelepanu pöörata tunnustele, mis mõjutavad lehmade karjaspüsimist. Väga tähtsaks peab ta lehmade söötmis- ja pidamistingimusi ning õige paaridevaliku planeerimist.
Lihaveisekasvatuse kolmest aastakümnest Eestis teeb ülevaate Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige Aigar Suurmaa. Lihatõugu veiste üldarv on aasta-aastalt kasvanud, käesoleva aasta 31. märtsi seisuga on neid PRIA registrisse kantud 24 462.
Eesti maakarjakasvatajate aastakoosoleku ülevaates väidab Käde Kalamees, et eesti maakarja tervis on teistest tõugudest parem. Näiteks esineb neil ainevahetushaigusi vaid 6,6%, kõikidel tõugudel keskmiselt aga 11,2%.
Seakasvatus
Seakasvatajale peaks huvi pakkuma artikkel „Seakasvatuse tulukuse parandamise kolm nippi" USA Kansase osariigi ülikooli sigade söötmise spetsialisti Steve Dritzi sulest. Ta soovitab: kontrolli teraviljaosakeste suurust, tugevda bioohutust ja sanitatsiooni ning õpi käitumisökonoomikat!
„Tehtud on väga palju uuringuid, mis aitavad meil mõista otsustamisel tehtud vigu. Seda mõistes saame me teha loodetavasti paremaid otsuseid," kirjutab Dritz.
Lambakasvatus
Tõuloomakasvatus avaldab Eesti Lambakasvatajate Seltsi 2007. aasta lammaste jõudluskontrolli tulemused, mis näitavad kasvutendentsi nii eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste hulgas. Esimesi osaleb enam jõudluskontrollis, teisi on rohkem kirjas tõuraamatus.
Veterinaariarubriigis tutvustatakse lugejale lammaste nakkavat keratokonjunktiviiti.
Hobusekasvatus
Tori tõugu hobuste aretusest kirjutav Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste on riigi tegevusega tõu aretuse osas rahuolematu: „Tõugude säilitamise ja samuti ohustatud tõugude küsimus on tähelepanu keskmes juba 1990. aastate algusest, kui 12. juunil 1992. aastal võeti Rio de Janeiros vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris seaduse 11. mail 1994 ning sellega võttis riik endale kohustuse kaitsta oma bioloogilist mitmekesisust.
Eesti riigil kulus veel ligi kümme aastat, et asuda reaalselt kaitsma oma kohalikke tõuge. /.../ Riik jätkas kohalike tõugude säilitamise vastast poliitikat ning 1997. aastal anti rendile Tori hobusekasvandus. Rendilepinguga määrati ära 35 põhikarja mära pidamise kohustus, kuid kuidas säilitada kohalikke tõuge ja aretusega edasi minna, (sellest - toim) leping vaikib.
/.../ Riigikogu maaelukomisjon on sel aastal kolmel istungil käsitlenud tori hobuse kasvatamise ja säilitamise teemat, kus põllumajandusministeeriumi esindaja on kaitsnud traditsioonilise, põhiliselt okupatsiooniperioodi tori hobuse aretust."
Ajakirja Tõuloomakasvatus annavad välja Eesti Tõuloomakasvatuse Liit ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Ajakiri ilmub alates 1998. aastast neli korda aastas (märtsis, juunis, septembris ja detsembris), seda levitab tõuloomakasvatuse liit. Ajakirja on võimalik lugeda ka Internetist.
