Ajalehtedes räägitakse loodusest ja keskkonnast järjest vähem
Kindlasti pole niivõrd oluline see, kui palju me keskkonnast räägime, vaid mida ja kuidas me räägime. Näiteks on loodusnähtused meile üsna argiseks kõneaineks. Me räägime jääminekust, toomeõite puhkemisest ja marutuulest, kuid unustame selle juba järgmisel hetkel. Meelde jäävad ja mõtlema panevad lood tuumaõnnetustest, seagripist ja loomapiinamistest. Elik probleemteemad, mille tõstatamine on just päevalehtede ülesanne. Probleemteemade osakaal on päevalehtedes viimasel ajal vähenenud aga leebemate lugude kasuks, mis räägivad potipõllumajandusest, veekvaliteedist või näiteks ettevõtluskonfliktidest jäätmekäitluses.
Kitsenenud on ka kajastatava keskkonna horisont – Eesti ja kohalike uudiste osakaal on kasvanud viieteistkümne aastaga 50lt 80le. Ka on keskkond omandanud uudisväärtuse iseseisva teemana. Looduse ja keskkonna käsitlemine on muutunud mitmekesisemaks ja tulnud inimesele lähemale, kuid kasvavate globaalsete keskkonnaprobleemide taustal peegeldab suigutava ilmega päevaajakirjandus ka maailma enda muutumist.Pikemalt saab uurimistulemustest lugeda portaalist Greengate.ee.