Ajutiselt on keelatud traalnoodaga kalapüük Liivi lahes
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste hinnangul on Liivi lahe räimevaru olukord viimasel kümnendil olnud Läänemere avaosa ja Soome lahe varust parem. Peamiseks põhjuseks on olnud soodsad looduslikud tingimused suure arvukusega põlvkondade tekkeks. Suurt rolli mängivad selles ka räimevarude kaitseks võetud meetmed.
Ühe sellise meetmena on Liivi lahel kehtestatud ajutine traalnoodaga kalapüüdmise keeld kalade kudeajal. Kuna kudema siirduv räim moodustab tavalisest tihedamaid koondisi, on traalpüügiga sel perioodil võimalik kudekarja oluliselt kahjustada. Samuti häirib traalpüük kudemiseelsete koondiste liikumist koelmute piirkonda ning võib selliselt oluliselt häirida normaalse kudemise käiku.
TÜ Eesti Mereinstituudi teadurite ettepanekul keelab keskkonnaminister räime kudemiseelsete koondiste kaitseks kalapüügi traalnoodaga merealadel, mille kaudu avamere räimekoondised liiguvad Liivi lahes ja Väinameres asuvatele kudealadele. Kudemiseelsete koondiste kaitseks mõeldud püügikeeld on oluline mitte ainult Liivi lahe räime (laheräime) vaid ka Liivi lahte kudema saabuvate avamereräime koondiste kaitseks, kelle varud on olnud madalseisus, kuid paaril viimasel aastal näitamas taastumist. Eesti kalurid on Liivi lahest tänu varude suhteliselt heale seisundile saanud viimastel aastatel püüda 10 000–19 000 tonni (2016. aastal 16 000 tonni).
Ühtlasi keelatakse ka Eesti Vabariigi lipu all sõitvatele laevadele kalapüük traalnoodaga Liivi lahes Läti Vabariigi majandusvööndis 12. maist 10. juunini 2017. aastal. See tuleneb Eesti ja Läti valitsuste vahel sõlmitud kalanduslepingust, mille alusel on Eestil kohustus kehtestada Läti Vabariigi majandusvööndis ehk EL ühises kalandusvööndis kehtestatud piirangud ka oma lipu all sõitvatele laevadele.
