Algas hundi aasta

Esimest korda kuulutati Eestis välja aasta loom, kelle valisid välja  Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber.

Põhjenduseks oli, et Eestimaal elab lisaks inimesele üle 60 liigi imetajaid. Aasta looma valimise komme sündis soovist, et need loomad rohkem tähelepanu saaks.

“Nüüdisaja linnastunud inimesele on üpris keerukas selgitada looduses toimuvat eluliselt ning lihtsalt, ei olda enam iga päev maa ja metsaga seotud,” seisab vastavas teates. “Et ökoloogilisi seoseid kirjeldada, vajame täpsemaid näiteid ning võrdkujusid. Hunt on selleks justkui loodud – tema roll looduses on üheselt mõtestatav...”

Loodusõhtul, millega Tallinnas hundi aastat alustati, rääkis Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil huntide seirest ja arvukusest.

Üldiselt märgitakse arvukust pesakondade järgi. Isendite arvu on Männili sõnul keerulisem arvestada, kuna see muutub. Näiteks 20 pesakonna korral on nii, et kevadel on u 100 hunti, suvel poegade arvelt 250 hunti, keda suremuse tõttu jääb sügiseks u 200.

Talvel, kui on ka hundijahiaeg, on hunte 150 ja kevadeks jääb neid jälle sadakond.

Looduslikule suremusele lisanduvad salaküttimine ja liiklussurmad. Viimasel kolmel aastal on hunte tapnud ka kärntõbi.

Samal loodusõhtul räägiti ka Balti riikides tehtud küsitlusest, kust selgus, et hundihirmu tunnevad kõige rohkem leedulased ja kõige vähem eestlased. Kui küsiti, kas hunte peaks olema rohkem või vähem, soovisid leedulased, et neid vähem oleks, aga lätlased ja eestlased arvasid, et hunte on parasjagu.