Ametnikud kangutavad nõuandesüsteemi viide suunda
Umbes sellise jahmatusega võttis saalitäis konsulente põllumajandusministeeriumi arutelul vastu teate, et nõuandesüsteemi hakatakse jälle reformima.
"Mul on kliente Kihnu saarest Pärnumaani. On väiketalunikke, kel maad vähem kui hektar, on suurtootjaid. Tegutsen juba kaksteist aastat, neist kümme käis tempoka muutuste tähe all. Alles viimased kolm aastat, kui süsteem läks EPKK alla, tunnevad konsulendid ennast kindlalt - on info, koolitused, kolleegid ja kliente tuleb järjest juurde," loetles Pärnumaa nõustaja Targo Pikkmets praeguse süsteemi eeliseid.
"Miks on vaja jälle lõhkuda - see on täiesti absurdne! Kõige suurem põhjus tundub olevat see, et saaks raha oma kätte!" lausus Pikkmets.
Nimelt kaasnevad süsteemi juhtimisega miljonid kroonid (praegu haldab EPKK umbes 7 miljonit krooni), mida haldav asutus jagab nõuande edendamiseks maakondadesse.
Minister Seeder ütles, et nõuandesüsteemi edendamiseks leitakse täiendavalt 12 miljonit krooni, ka on eesmärgiks seatud senisele umbes
80 tegutsevale konsulendile lisaks leida veel 30-40.
"Nii riigieelarvest kui MAKi summadest on võimalik raha juurde saada, aga MAKi raha ümberjagamine võtab aega," ütles Helir-Valdor Seeder ja rõhutas, et uue aasta alguseks peab olema selge, kas nõuandesüsteem vajab ümberkorraldusi või mitte. Kui reformisuund on valitud, käivitub see 1. jaanuarist 2010.
Valida saab viie suuna vahel
Põllumajandusministeeriumil on raudne plaan: nii see asi ei jää - valige viie reformisuuna vahel!
Nimelt on Tallinnas Laia tänava majas küpsemas nõuandesüsteemi reformimise kava, mis toetub põhjalikule uurimusele "Eesti nõuandesüsteem ja selle sobivus MAK 2007-2013 eesmärkide täitmiseks". Selle on koostanud KERA OÜ Tartust, autoriks Kristel Jalak. Konsulentidele tutvustas reformikava põllumajandusminister.
Seedri hinnangul tegutsetakse praegu maakondades erinevalt: kes on FIE, kes tegutseb tootjate- või taluliitude juures, aga süsteem peab olema terviklik.
Minister tõi välja viis võimalust: nõuanne jääb edasi põllumajandus-kaubanduskoja alla, tehakse mittetulundusühing Eesti Maaülikooli juurde, luuakse uus riiklik arenduskeskus, viiakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse alla või lepivad nõuandekeskused ise kokku ühise süsteemi korraldamise.
"Eesmärk on, et nõuanne jõuaks tootjani, praegu on hulk nõuvajajaid, kelleni see abi ei jõua," kritiseeris minister Seeder.
"Ministeeriumi soov on viia see nõuanne ükskõik kuhu, peaasi et saaks selle põllumajandus-kaubanduskojalt ära võtta!" kritiseeris Tartumaa põllumeeste liidu juht Jaan Sõrra.
Hoopis ettevaatlikum oli oma hinnangutes EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Enamik nõuandekeskusi pooldab stabiilset arengut. Kui süsteemi lõhkuda, viiks see arengu umbes kaks aastat tagasi, aga meie oleme juba sellises etapis, kust edasi areneda," ütles Sõrmus.
Eesti ühel tunnustatumal konsulendil Ene Milvastel on kurbi kogemusi riikliku süsteemiga: varem töötas ta Jänede õppe-nõuandekeskuses, mis likvideeriti. Tema sõnul läheb koostöö EPKKga järjest paremaks.
Talupidajate keskliidu peadirektori Kaul Nurme väitel on süsteemi häda selles, et umbes 4000 väiksemat tootjat on jäetud nõuandest ilma, kuna neil puudub võimalus tasuliste konsulentide kasutamiseks.
"MES on neutraalne riiklik organisatsioon, sinna kõrvale saab teha omaette osakonna nõuande jaoks," pooldas ta sihtasutuse varianti.
Osal tootjail ükskõik
Nõuandeteenistust on hädasti vaja just väiksematel talunikel. Päka talu peremees Aivar Sloog Võrumaalt kiitis oma maakonna konsulente Sirje Madissoni ja Taivo Molokit. Sloogil on reformi puhul ainult üks hirm - peaasi et kohalikke konsulente ei likvideeritaks!
Ka Ida-Virumaa talumees Aare Vent rääkis, et nende kandis on pigem konsulentidest puudu - iga talumees ei oska ju täita põlluraamatut või teha väetiseplaane. Virumaa talupidajate liidu direktor ja konsulent Arvo Aller kritiseeris, miks ei küsita nõuandesüsteemi reformimisel konsulentide arvamust. "Konsulentidel puudub ülevaade, kuidas nõuanderaha kasutatakse. Juhtimine käib ülalt alla, aga alt üles initsiatiivi tuleks ka rohkem arvestada," rääkis Aller.
Ehkki pealinna vaidlustes viidatakse usinalt põllumeestele ja nende vajadustele, on maakondades küllalt palju ka selliseid tootjaid, kes ei tea konsulentidest tuhkagi ja kel on täiesti ükskõik, mis süsteem neid inimesi juhib.
"Mind jätab täiesti külmaks, kuhu need konsulendid kuuluvad, võib-olla oleks otstarbekam see raha mujale panna, kui jälle konsulente reformida," ütles Põlvamaa talupidaja, 2001. aasta põllumeheks valitud Raivo Musting, kes oma sõnul nende abi ei vaja.
Ainult PRIA projektide kirjutamiseks on ta inimese palganud ja küsinud loomakasvatusnõu maaülikooli professorilt Olav Kärdilt .
"Erialaprobleeme arutan tipptasemel kolleegide ja maaviljeluse instituudi teadlase Peeter Viiliga, konsulendid ei suudaks mulle nõu anda," lisas teraviljakasvatajast aasta põllumees 2008 Mati Nurm.
Ka ministeeriumi tellitud KERA OÜ uuring näitab, et 92,5 protsenti küsitletud tootjatest palub vajadusel nõu oma sõpradelt, tuttavatelt ja kolleegidelt.
PRIA kinni makstud tasulist nõuannet võtab tunnustatud konsulentidelt 64,4 ja konsulentide tasuta teenust kasutab 67,8 protsenti.
Põllumajanduse nõuandesüsteemi muudatused
- 1991 lõi põllumajanduse nõuandesüsteemi Eesti Talupidajate Keskliit.
- 1992 loodi Jänedale õppe- ja nõuandekeskus
Kümne aasta jooksul püüti nõuannet reformida Taani ja Saksa abiraha, projektide ja arengukavadega.
- 2001 hakkas nõuandetoetusi administreerima PRIA.
- 2002 viidi nõuandesüsteem Maaelu Edendamise Sihtasutuse alla.
- 2003 viidi süsteem põllumajandus-kaubanduskoja alluvusse.
- 2005 tunnustas minister nõuandekeskusi maakondades.
- 2008 plaanitakse nõuandesüsteemi järjekord-set reformi, ühe variandina on kaalumisel süsteemi viimine taas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde.
Nõuandesüsteemi viis võimalikku reformisuunda
Kui reformisuund on valitud, rakendub see 2010. aastast.
1. EPKK nõuandesüsteem
Senise süsteemi ühtlustamine ja arendamine.
2. Uus MTÜ koos Eesti Maaülikooliga
Iseseisva mittetulundusühingu loomine, mis tugevdaks teadlase-nõuande-tootja sidet.
3. Riiklik nõuandesüsteem
Uue riigiasutuse rajamine nõuaks liiga palju lisakulutusi.
4. Maaelu Edendamise Sihtasutus
Kuna MES on riigiasutus, oleks see kompromiss neile, kes soovivad süsteemi näha riigiasutuse juures.
5. Nõuandekeskuste kokkulepitud süsteem
Nõuandekeskused lepivad kokku ühe nõuandesüsteemi ja kaasavad selle toimimiseks tootjaorganisatsioonid, ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused.
Allikas: põllumajandusministeerium
