20 aasta eest alustas mees Pärnu ja Lihula vahel metsade ja rabade keskel talupidamist. Ta kasvatab oma maal, ligi 48 hektaril, lambaid. Maad ei õnnestunud rohkem erastada, selle põhjuseks peab Vahtel kohalike võimuesindajate kokkumängu.

"Erastamisskandaalid on praegu täpselt samasugused, nagu nad esimese vabariigi ajal olid," arvab mees enesekindlalt. Ütleb, et kui tal oleks rohkem maad, peaks ta 800 lammast. Praegu on tal villakandjaid sada. Kuna sellest jääb äraelamiseks väheks, tegeleb ta ka taluturismiga, viies huvilisi rabamatkadele ja neitsijahile.

 Kärbitud servadega paradiis

Koht on kaunis - männisalud vahelduvad nurmenukkudest ja kullerkuppudest kolletavate rohumaadega. Valge villaga lambad, sekka ka mõni must ja kirju tall, uitavad lattaiaga piiratud alal. Suur ja valge, jääkaru meenutav kõrvadeta keskaasia lambakoer lesib hoovil. Peremehe sõnul lõikasid tiblad koeral kõrvad ära.

Patsi punutud halli habemega Mart Vahtel näitab uhkusega 15 aastat tagasi võsast puhastatud ning siiani korralikult hooldatud niite ja "maaparanduskollide" eest päästa õnnestunud ning nüüd kõrgeks sirgunud tammesid. Kogu maa on kraavitatud, rohumaa asub siiludena kraavide vahel.

Mees on kindel, et kaartidel on maad kirjas tegelikkusest tunduvalt vähem. "Puude varjude tõttu on metsa äärest rohumaa väiksemaks joonistatud," toob ta näite. "Kraavid on neljameetrised võetud, tegelikult on need meeter või kaks laiad."

Oja kaldalt arvab ta olevat võetud 10 meetrit vähemaks, kuna see on kirjas veealuse maana. "Tegelikult on seal hoopis vall ja kõige kõrgem koht," selgitab talunik. "Kommud kaevasid. Et Tõhelasse kalakasvatust teha." Vahteli sõnul süvendati vee saamiseks mitukümmend kilomeetrit oja, mis voolab ka tema krundi piiril.

 Kaart ja tegelikkus lähevad lahku

Pea kogu maa on kaardil kuivenduskraavidest triibuline ja seetõttu oli kahel pool maanteed asuvast karjamaast esimestel ortofotodel saanud seitse põllumassiivi. 2004. aastal taotles ta PRIAst ortofotode järgi 36,88 hektarile rohumaale mahetoetust ja võttis viieaastase kohustuse.

Peremehel ajab hinge täis see, et PRIA on aastate jooksul massiivide piire muutnud ja mitmel korral toetusalust pinda vähendanud.

"Esimest korda tulid ilma ette hoiatamata üks noormees ja neiu. Kartsid lehma ja ei julgenud karjamaale minna," meenutab Vahtel kontrollreidi, ise sarkastiliselt muiates. "Nad ragistasid võsas, eksisid mitu korda ära ja olid mul karjamaa asemel metsa mõõtnud. Pärast tuli kiri koju, et mul kasvab metsas liiga palju puid, aga sinna ma ei küsinudki toetust!" Mees käis kohalikus PRIA büroos ja helistas keskusesse ning sai enda arvates õiguse jalule seada.

"Siis tuli üks kontroll veel, aga see vaatas ainult ühte karjamaad," jätkab mahetalunik põlevate silmadega. "Kutsusin teda ka teisele karjamaale, aga ta ei tulnud. Jäi mulje, et tal oli kindel ülesanne ette antud, mis ta peab tegema ja mis tulemused saama." Vahtel kirjutas kontrollaktile, et kaardi peal olev ei vasta sellele, mis on looduses.

"Nad ei oska kaardi järgi looduses orienteeruda," turtsub ta pahameelest. "Kaardi peale on mul kraavid märgitud sinna, kus neid enam ei ole ja on arvestatud eraldi massiividena. Tegelikult on need omavahel seotud ja ma saan traktoriga ilusti ligi."

 Kolmed kontrollid

Tal on ette näidata PRIA poolt saadetud akt 2005. aasta septembris tehtud kontrolli kohta, kust selgub et seitsmest massiivist kuus on üle mõõdetu. Aktis on kirjas, et mõõdistuste tulemusel on toetusalust pinda 34,20 ha ja kõik see on nõuetekohaselt hooldatud. Oktoobris saabus aga PRIAst teatis selle kohta, et 2005. aasta juunis ja augustis muudeti põllumassiivide andmeid ja liideti kaks massiivi.

"Kontrollid ei ole enamikku maid mõõtnud!" raiub vihane mees. "Mida esimesed kontrollid tegid, seda ma üldse ei tea. See oli nagu Vene komöödiafilmis. Järgmine kontroll oli arusaaja vend ja andis mõista, et tal on käed seotud."

Kolmandat korda kontrolliti Viruna talu maid eelmisel aastal ja peremehe sõnul leiti siis, et kõik on korras. Ta räägib, et tahtis kontrolliga ka kaugemal olevatele rohumaadele minna, aga inspektor ei tulnud sinna ja piirdus ainult teatud massiivide mõõtmisega.

"Pärast iga kontrolli käimist tuleb koju teade maa vähendamise kohta," on mees pahane. "Ja see tuleb jõle palju hiljem, nii pooleaastase viitega."

Ta näitab PRIAst saabunud kirju, millel on pea igal aastal erinevad pinnad. Näiteks enne mullust pindalatoetuste taotlemist saadeti talle taotluse koostamiseks andmed, mille järgi oli mahepõllumajanduse ja ebasoodsate piirkondade toetatav pind vähenenud 10 hektarini.

 Teenib kihlvedudega

Toetust on ka vähendatud. "Päris karm kiri tuli koju, seal olin nagu kurjategija," ütleb põllumees ja lisab sosinal: "Mina ei ole ise midagi tagasi maksnud, aga pangaarvelt võeti toetus tagasi. See pole Eesti riigis üldse ime!"

Mullu märtsis esitas Vahtel PRIA-le vaide toetuse vähendamise kohta. Oktoobris saabus koopia vaide rahuldamise käskkirjast. "Otsus on see, et vähendati veel," teeb Vahtel suured silmad. "Toetust vähendati ikka tuhandetes, aga PRIA poolt maksti pärast tagasi mingeid summasid nagu 1,34 krooni."

Sel kevadel saabusid PRIAst uued andmed. Algse seitsme massiivi asemel on alles neli, kuna osad massiivid on liidetud. Küsimusi tekitas aga see, et kaardil ja põldude loetelul ei klapi hektarid. Talunik helistas PRIA põldude registri büroosse ja menetlusbüroosse, kust olid paberid pärit. "Mõlemad ütlesid, et nende oma on õige," on Vahtel hämmingus ja ei tea, kui suurele pinnale tänavu toetust taotleda võib. "Kaardid ja andmed ei lähe kokku, mismoodi ma avalduse teen!?"

Lisaks on teatise peal kirjas, et 2006. aastal on tema maa suurenenud 15,7 ja vähenenud 3,2 hektari võrra ning 2007. aastal on olnud vähenemine 0,62 ha. Segadust kui palju.

"Kõige rohkem vihastab mind see, et ma näen nii palju vaeva selle korras hoidmisega," ütleb mees oma valduste keskel, näidates raskesti ligipääsetavaid kohti, mida ta oma T-40ga niidab.

"Kui see on minu maa, siis ma pean seda hooldama. Tuppa sa ju ka omal prahti maha ei viska, vaid koristad," ajab omanikutunne temas pea püsti.

"Tead, miks ma alguses ei kembelnud?" küsib ta äkki, kaval tuluke silmis. "Ma teenisin selle pealt!" Selgub, et enne ELi astumist oli üks tuttav soomlane välja arvestanud, kui suurt toetust Viruna talu saama hakkab. Vahtel vedas soomlasega kihla, et ei saa sellest kümnendikkugi, ja võitis. Enda sõnul on ta sõlminud mitmeid kihlvedusid ka Hollandist ja Austriast pärit klientidega ja päris suuri summasid võitnud.

"Muidugi läheb veel väiksemaks," on Vahtel ka tulevikus jätkuva vandenõu osas kindel. "Iga aasta võtavad mingi protsendi vähemaks!


PRIA: Ka väike rikkumine on rikkumine

Viruna talu peremehe Mart Vahteli jutust võib jääda mulje, et PRIA on tal toetuskõlblikku pinda ja toetussummasid aastate jooksul aina vähendanud ning selle eesmärgiga kontrollid ta maadel käivadki, saamata ise aru, mida õieti teevad.

Tegelikkuses on asi pisut keerulisem. Kuna pindalatoetuste taotlejaid on olnud igal aastal üle 17 000 ja toetust taotletakse enam kui 850 000 hektarile, on selge, et kõiki neid pindu kohapeal üle kontrollida ei ole mõistlik ega võimalik.

PRIA põldude registri büroo juhataja Kadri Pärnpuu selgitusel hõlmavad ühed kontrollid näiteks toetusõigusliku põllumassiivi piire, teiste raames aga hinnatakse toetuste nõuete täitmist konkreetsel aastal. Ka toetusõigusliku maa pind võib aastatega muutuda, kui põllumassiivile tekib mittetoetusõiguslikke objekte, see kasvab võssa vms. Pärnpuu kinnitusel hinnatakse maa harimist ka konkreetse aasta harimispiiri järgi - ning ka see piir võib aastati erinev olla.

PRIA uuendab registri aluseks olevaid ortofotosid iga mõne aasta tagant ning ka siis kontrollitakse kahtluse korral kohapeal üle alad, mille seisundit ei saa üheselt ortofoto põhjal tuvastada või kus on taotleja andmetel erinevus tegeliku olukorraga. Seega võib juhtuda, et igal aastal käib kohapeal PRIA kontroll.

Uued ortofotod jõudsid PRIAsse 2006. aastal ning nende põhjal alustati võrdlevat analüüsi pindadega, millele oli 2004. ja 2005. a toetusi taotletud. Pea tuhandel Lääne-Eesti maakasutajal oli taotletud pind toetusõiguslikust väiksem ja neist paljude juures tehti 2007. aastal täiendavad kontrollid. Viruna talu taotles 2004., 2005. ja 2006. a eri pindalatoetusi igal aastal 36,88 ha kohta. Kohapealses kontrollis tuvastasid PRIA ametnikud esmalt, et 2,68 ha sellest pinnast ei ole toetusõiguslik.

Pärast möödunud aastal toimunud täiendavaid kontrolle Lääne-Eesti neljas maakonnas oli üks kontrollitavatest ka Viruna talu. Vaidlusaluse 2,68 hektari osas seekord sanktsioonid tühistati, kuid edaspidi jäi toetusaluseks pinnaks 35,93 hektarit. 2007. aastal taotles Viruna talu toetust 33,59 hektarile ning pärast andmete kontrollimist määrati toetust 33,58 hektarile ehk vaid 0,01 ha väiksemale pinnale, kui peremees oli soovinud.

Samas - olgu see vahe 0,01 või 10 hektarit, PRIA menetleb tekkinud eksimusi ühtviisi ja vastavalt reeglitele. Ka väike rikkumine on rikkumine ning teisalt ka pisikesed tagasimaksed, mille üle Vahtel ironiseerib, kantakse korrektselt üle.

Viruna talu on alates 2004. aastast saanud mitmeid toetusi: elatustalude kohanemise, ebasoodsamate alade, mahepõllumajandusliku tootmise, ühtset pindalatoetust ning ute- ja veisetoetust - kokku neljal aastal 374 790 krooni.

Samas on PRIA tuvastanud neil aastatel Viruna talus toetuse nõuete rikkumisi tervelt 13 korral - on selleks siis loomade arvu erinevus taotlusel ja tegelikkuses, pindade erinevus vms. Tavaliselt olid aga rikkumised väikesed ning vaid 2004. aastal nõuti pisut alla 2000 krooni Vahtelilt tagasi.

PRIA vastuse edastas pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik