Ametnikul alati õigus
Minu väikefirmal on oma puukool, mille toodang läheb põhiliselt eksporti.
Kõik puukoolid on registreeritud põllumajandusameti taimetervise osakonnas ja neid kontrollitakse regulaarselt.
Kõik oli justkui hästi kuni möödunud aasta 22. septembrini, kui mu taimlas oli taas kontroll. Teatavasti lähevad mändide kolmanda aasta kasvudel septembri lõpul/oktoobris okkad kollaseks ja langevad maha. Inspektorid sattusid kollaseid okkaid nähes ärevusse ning kogusid neid suurel hulgal kilekottidesse, et viia oma laboratooriumisse kontrolli.
Minu suureks üllatuseks tuli varsti kiri, et minu puukooli mändidel on leitud üliohtlik haigus – männi-punavöötaud (Mycosphaerella pini).
Olen ise õppinud dendroloogiat nii EPAs (nüüd maaülikool) kui Räpina aianduskoolis ja ei saanud kuidagi sellega nõus olla. Minu kirjalik vastulause jäeti aga tähelepanuta.
Võtsin ühendust keskkonnaametiga ja maaülikooli professori Rein Drenkhaniga, kes on Eestis männi-punavöötaudi suurim asjatundja. 7. novembril võttis mu puukoolist proovid keskkonnaameti töötaja Eda Tetlov. Pärast laboratoorset uurimist selgus: minu puukooli taimedel männi- punavöötaudi tekitajat ei leitud.
Samale järeldusele jõudsid Soome teadlased (Finnish Forest Research Institute, uurijad Marja Poteri ja Matti Vuorinen) ning minu mändidelt ei leidnud männi-punavöötaudi ka Saksamaa Lorenz von Ehreni ja Brunsi puukoolide laboratoorium. Samale järeldusele jõudsid mu koostööpartnerid Soomest.
Saatsin kõik need dokumendid koos järelepärimisega põllumajandusametisse. Vastuseks sain aga, et “amet ei saa arvestada teiste isikute võetud proovide tulemusi ametlike analüüsitulemustena”. Mul tuleb taimi töödelda “selle haiguse tõrjeks sobivate vahenditega”. Turustada ei tohi enne järgmist kontrolli. Kui siis visuaalselt haiguse esinemistunnuseid ei tuvastata, on turustamine lubatud.
Seda, millega just taimi töödelda, ma põllumajandusametist teada ei saanud, vaid soovitati uurida kirjandust.
7. veebruaril sain ametist taimetervise registri kande teavituskirjaga lisaüllatuse. Üllatuseks polnud kirja sisu, vaid see, et kirjas pöörduti minu kui härra Pierre Guidon’i poole.
Kuna ametnikul on alati õigus, jääb mul nüüd vist üle pöörduda vastavasse asutusse taotlusega saada uus nimi...
Ei saa arvestada
- Põllumajandusamet ei saa järelevalve läbiviimisel arvestada teiste isikute võetud proovide tulemusi kui ametlikke analüüsitulemusi ja kasutada Teie nimetatud isikute tehtud järeldusi otsuste vastuvõtmisel.
- Samuti tuleb silmas pidada, et Eesti tingimustes võetakse proovid M. pini määramiseks põhiliselt septembris-oktoobris ja hiljem võetud proovidest ohtlike taimekahjustajate tuvastamine on vähem tõenäoline.
- Vastavalt haldusmenetluse seadusele oli Teil võimalus 30 päeva jooksul ettekirjutuse sisu vaidlustada, kuid meile teadaolevalt Te ei ole vaiet esitanud.
Allikas: põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Metsmani kiri
Raimo Saarele
Selgub kevadel
Keskkonnaameti ja maaülikooli kaudu tehtud analüüsid näitasid, et Raimo Saare taimlas ei ole ohtlikku haigust männi-punavöötaudi, kuid on olemas analoogse nimega, ent mitteohtliku valgevöötaudi tekitaja.
Maaülikooli professor Rein Drenkhan soovitas taimi töödelda bordoovedelikuga. Seda Raimo Saar plaanibki teha.
Aga nüüd on tal ikkagi mure. Asi on nimelt selles, et kuigi ta ei saa kindel olla, kas kevadel tulev kontroll, kes just väidetava punavöötaudi tõrjumist kontrollib, seda vahendit tunnistab.
Allikas: Raimo Saar
