Andres Taukar: Hakkenõudlus kasvatas lõpuks puithakke hinda
Kas Tallinna Elektrijaama mõjutab kuidagi see, et elektrituruseadus nüüd suured elektritarbijad 1. aprillist vabaturule sunnib?
Jah, see tähendab meile ilmselt suuremaid kulusid. Omatarbeelekter, mida seni oleks võinud osta reguleeritud hinnaga, läheb vabaturul tõenäoliselt kallimaks. Turu korrastamiseks ja konkurentsi sissetoomiseks valdkonda on see samm aga vajalik ja oleme igal juhul turu avamise poolt.
Teisalt laienevad ka elektrienergia müügi võimalused, mis on väga positiivne.
Mida arvata teisest seadusemuudatusest, mis puithaket kasutama hakanud Narva Elektrijaamad jälle osaliselt taastuvenergia toetusest ilma jätab?
Seda teemat tuleks vaadata koos teise lisaeelarve menetlemisega Riigikogus möödunud aasta juunis.
Seni kehtis põhimõte, et toetust saavad tootjad, kes selleks otstarbeks on teinud investeeringu. Seadusandja väljendas seda viisil, et üle 100MW võimsusega tootjad toetust ei saa ehk ka Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS oli toetusesaajate ringist väljas.
Mullu juunis hääletati kiirkorras see 100 MW piirang seadusest välja ja Narva elektrijaamad said õiguse puitu põletada ning ka toetust saada. See oli mõnevõrra ootamatu, sest Eesti eesmärk, et 2010. aastaks oleks toodetavast elektrist 5,1% taastuvelekter, oli selleks ajaks sisuliselt juba täidetud.
Ma ei rõhutaks siin niivõrd toetusesummade kasvu, vaid hoopis teist aspekti. 2009. aasta alguseks olid värskelt käivitatud kaks elektri- ja soojuse koostootmisjaama, üks Tartus ja teine Tallinnas. Sellega tõusis Eesti aastane hakkpuidu tarbimine umbes 800 GWh võrra, seega tekkis väga suur tarbimise kasv.
Eesti turg ei ole nii suur, et sellist nõudluse kasvu ilma järelmõjudeta ära seedida. Hinnad liikusid üles-alla ja 2009. aasta maiks-juuniks need stabiliseerusid.
Just siis tulid hakketurule ka Narva elektrijaamad järgmise 800 GWh-ga (kogus, mida oli kavas põletada), mis viis hinnad taas tõusule. See hinnatõus veel kestab ja tõenäoliselt toob kaasa ka soojuse hinna tõusu paljudele tarbijatele. Halvemal juhul võib soojusega varustamine olla häiritud.
1600 GWh nõudluse kasvu korraga on nii väikesel turul ilmselt liiga palju. Arvan, et seadusemuudatus oli õige ja põhjendatud.
Kas see jõudis Narva kandist siis ka teid mõjutama?
Põhiosa oma kütustest ostab meie elektrijaama kütusega varustav Väo Hake aastaste lepingutega ja fikseeritud hindadega, nii et hetkel lasub hinnatõusu koormus põhiliselt tarnijatel. Seni on nendest ainult üks teatanud lepingu lõpetamisest põhjusel, et hinnakokkulepet pole võimalik täita. Asenduslepingud sõlmiti juba kõrgemal hinnatasemel, nii et hinnatõus on, jah, ka meieni jõudnud.
Samal ajal metsaomanikke hinnatõus ju rõõmustab.
Aastaga on vajadus hakkpuidu järele tõusnud 1600 GWh võrra ja kui see väheneb nüüd Narva muutustega umbes 1200-le GWh-le, on tulemus metsaomanikele ju ikka väga hea.
Metsaomanikud ütlevad, et nad õieti veel hakkematerjali hinnatõusu ei tunneta, et see alles võiks kasvama hakata.
Meie andmetel on hinnatõus aset leidnud. Aga küsige ka soojatarbijatelt, kas soojuse hind võiks alles kasvama hakata...
Loogiliselt võttes võiks Narva jaamade toetuse kahanemine kõige rohkem kurvastada hoopis RMKd, kes on sõlminud sinna suured tarnelepingud.
On mõistetav, et paberipuidu ja tarbepuidu turu langemisel panevad tootjad rohkem lootusi küttepuidule, aga puiduturu probleeme ei tohiks tervenisti soojuse ja elektri tarbijate õlgadele panna.
Kas võitlesite ka koos elektri suurtarbijate liiduga Narva jaamade toetuse vastu?
Me ei kuulu sellesse liitu, aga ma saan nendest ettevõtetest suurepäraselt aru. Osa suurtarbijatest on ju korraga nii elektritarbijad kui ka puiduturu osalised. Taastuvelektri toetuse suurendamine riivas nende huve mitmekordselt. Esiteks kasvatab toetuse suurendamine turul toormehinda ja teiseks tõuseb toetuse tõttu ka taastuvelektri tasu.
Meenutatakse, et kui algas Väo koostootmisjaama rajamine, võitlesid Püssi plaaditootjad ka selle vastu, väites, et Väo lööb hinna üles, tõmbab kogu vähekvaliteetse puidu endale ja plaaditootja jääb kuivale.
Nõudluse kasv tõstab alati hinda ja seda põhjustas ilmselt ka Väo. Omalt poolt püüdsime mitme aasta jooksul enne jaama käivitamist teha selgitustööd metsaomanike ja ülestöötajate seas, et pakkumine kiiremini järele tuleks. Tundub, et tulime sellega toime.
Kas taastuvenergeetikat on vaja tingimata toetada?
Kui ühiskonnas ollakse otsustanud, et sellist energiat on vaja ja turutingimustel vastavaid investeeringuid ei tehta, siis ilmselt on vaja toetada. Samas pole toetuseta ju ka fossiilsetest kütustest elektri tootmine, aga see toimub enamasti varjatult keskkonnatasude kaudu.
Säästva Eesti Instituut on hinnanud, et kui arvesse võtta kõik keskkonnakahjud, peaks põlevkivielektri tegelik hind olema 2-3 krooni kWh eest. Tundub küll ülehinnatud väärtusena, aga selle hinnaga oleks ka taastuvenergia väga hästi konkurentsis ja saaks hakkama igasuguste toetusteta. Tarbijale tähendaks see tunduvaltlt kõrgemaid elektrihindu.
Kas puit on parim taastuvenergeetika allikas?
Kuna meil hüdroressurssi praktiliselt pole, siis jah, tuulega võrreldes on puidust energia tootmisel teatud eelised. Kui võrrelda puitu teiste energiataimedega, siis elektri tootmisel on puidu eeliseks vähene kloorisisaldus. Ainult soojuse tootmiseks sobivad ka rohelised energiaheinad.
Kas te puidust elektri tootjana tunnete vajadust, et mingeid valdkondi sel puidukasutuse real oleks vaja teadlastel põhjalikumalt uurida?
Arvan, et see on energeetikas laiem vajadus. Energiainvesteeringud on suured ja oleks kasulik teha energeetika arengukavadele juurde ka põhjalikud fundamentaaluuringud, kaasa arvatud puidukasutuse kohta. Seni on teadlasi liiga vähe kaasatud.
Neid uuringuid peaks rahastama riik.
Kui tihti teilt kombijaama rajamise nõu küsimas käiakse?
Huvi meie elektrijaama vastu on suur. Püüame jõudumööda kõigi huviliste soove ka rahuldada. Üks meie missioone on populariseerida tehnikaharidust. Tunneme heade spetsialistide järele suurt puudust.
