Ansip: põllumeestel on põhjust rõõmustada
Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid täna pärastlõunal lõppenud ülemkogul kokkuleppele liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk 1% liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Eesti osa uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, millega me oleme liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid.
Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni novembrikuise pakkumisega on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes. Eesti osa uues finantsraamistikus on 5,89 miljardit eurot, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.
Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb märkimisväärselt. „Kuigi lõplikult ei õnnestunud meil ebavõrdsusest lahti saada, on põllumeestel siiski põhjust rõõmustada,“ ütles Ansip. Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ansipi sõnul tähendab see meie põllumeestele aastast 2020 toetust arvestuslikult vähemalt 196 eurot hektarilt, praegu on toetus koos riigieelarvepoolse panusega 143 eurot hektarilt.
Lisaks suutis Eesti tänastel läbirääkimistel ära hoida esialgu planeeritud põllumeeste toetustasemete ajutist langust selle aasta tasemest allapoole. Võrreldes novembrikuise pakkumisega sai Eesti lisaks 50,7 miljonit eurot, mis annab valitusele võimaluse tõsta meie põllumeeste toetust tuleval ja ületuleval aastal Leedu tasemele.
Hoolimata Balti riikide ühisest võitlusest jäi jõusse maaelutoetuste vähenemine võrreldes lõppeva perioodiga. Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti maaelutoetusteks 721 miljonit eurot. ELi toetus Eesti põllumajandusele kasvas 41 protsenti.