Aprilli vihm lükkas külvi edasi
Lõuna-Eestis on kujunenud kevadkülvi mõõdupuuks Maamess. Kui selle toimumise ajaks on põldudel veel vaikne, ei saa rääkida varasest külvikevadest.
Tartumaal Rõngu vallas tegutseva aktsiaseltsi Teedla Mõis juhatuse esimees Sulev Kuus ütleb, et nende ettevõtte põldudel tehti kevadkülviga algust neljapäeval, 26. aprillil, kui üle 20 aasta külvimehena töötanud Raivo Matikainen esimesed 18 hektarit kaera mulda külvas.
“Enamasti oleme esimese vilja maha saanud varem, vahel isegi aprilli keskel,” teab Kuus. “Tänavu on olnud omajagu sadusid, rohkem kui tavalisel kevadel, põllud ei ole tahtnud kuidagi masinaid kanda.”
Tartumaa põllumehe sõnul on märgi kohti veel siin ja seal, peab otsima ja valima, kus maapind vähegi kannatab, sest aeg kiirustab takka.
Suvivilja külvatakse Teedla Mõisas 340 hektarile, sellest kaera 57 ha, suvinisu 55 ha ja otra 228 ha. Lisaks 200 ha heinaseemet. “Meil on ka talivilja üle 200 hektari, need elasid talve ilusti üle, vaid mõnel mäenukil on külm veidi liiga teinud,” nendib Kuus.
Võrreldes eelmise kevadega, Teedla Mõisa külvipindades suuri muutusi ei ole. Kogu teravili, mis põllul kasvab, kulub oma farmi loomadele. Karjas on 1200 pead, neist 530 lüpsilehma, noorkari ja vasikad.
“Kunagi ei tea ette, milline saak tuleb,” märgib Kuus. “Kuid ennustajad pakuvad head vilja-aastat. Kui see nii vaid läheks! Parim kaera-aasta oli meil tunamullune, punkrikaalus 6,8 tonni. Nisu saagikuseks jäi mullu 5 t/ha ringis, kuigi lootsime rohkem. Odra keskmiseks jäi 4 t/ha. Mai lõpus külvame veel ka 60 hektarile maisi.”
Saaremaa viljakasvataja Kaido Kirst oli mullu üks esimesi, kes vilja maha pani. Tänavu ütleb ta, et külvitööd jäävad hiljemaks – iga päev sajab. Talivili on siiski väetise kätte saanud. Talinisu ja rüpsi on tal maas kokku 85 hektaril, suviviljast on kavas külvata hernest, rapsi, otra, nisu ja kaera.
Taliviljad annavad lootust
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteaduri Peeter Viili sõnul on soodne turusituatsioon ja hea saagivõime suurendanud põllumeeste huvi taliviljade kasvatamise vastu. Meie kliimas sõltub aga taliviljade saak talvitumisest.
Selle hooaja talvitumist võib pidada Viili hinnangul soodsaks. “Võrreldes eelmise talveperioodiga, oli see oluliselt lühem, vaid kolm kuud,” selgitab teadlane. “2011. aasta lõpukuu oli soe ja tormine, ka väga vihmane. See võimaldas taliviljadel varuda toitaineid tavapärasest rohkem.”
Et talvitumisperioodi algus oli vihmane ja tavalisest ka hilisem, jõudsid taimed Viili sõnul kulutada rohkesti toitaineid, eriti väävlit. Seepärast tuleks taliviljade pealtväetamisega alustada kohe, kui põllud masinaid kannavad.
Jõgeva SAI agrometeoroloog-eksperdi Laine Kepparti sõnul oli jaanuar parajalt soe. Alles kuu lõpus läks külmaks ja tuli ka lund. Lumi sadas külmunud mullale, veebruar oli juba tõelise talvekuu moodi. Õnneks aga ei ulatunud pakane toona paksu lumikatte alla.
Märtsi soojade ilmadega halvenes lumikatte all taliviljaoraste seisukord. Lõuna-Eestis vabanesid esimesed põllud lumest märtsi keskpaigaks, suuremas osas Eestist said põllud vabaks märtsi viimasel kümmepäevakul, Kirde-Eestis ja suurkõrgustikel alles aprilli keskpaigaks.
Paremas olukorras olid talvitumise suhtes need piirkonnad, kus lumi kiiremini põldudelt
ära läks.
Aprillis maha sadanud lumega halvenes talinisuoraste seisukord helelaiksuse massilise kahjustuse suurenemise tõttu lehtedel.
Kartulipind jääb samaks
Tartu lähedal Ülenurme vallas ligemale poolesajal hektaril kartulit kasvatav Einola Talu OÜ alustas varase kartuli panekut 23. aprillil.
“Esimese kartuli panime mulda Reola kultuurimaja taha põllule, sordiks ‘Arielle’,” selgitab Ants Einola. “Varast kartulit on meil kavas kasvatada kokku seitsmel hektaril, sellest neljal ‘Ariellet’ ja kolmel ‘Monacot’. Kauase kartulikasvatajana võin öelda, et kuigi mõnel aastal on ka varem saanud alustada, on see varase kartuli jaoks päris keskmine aeg. Arvan, et 1. maiks või päev-paar varemgi on varane kartul maas.”
Kui varane kartul vaos, alustab mees tavalise kartuliga. “Maa on aprilli lõpu ilmadega päris kiiresti soojenenud,” rõõmustab kartulikasvataja.
Ühtekokku pannakse Einola Talu OÜ põldudele maha sama palju kartuleid kui eelmisel kevadelgi, 44 ha.
“Seda hirmu mul ei ole, et Eestis seoses läinudaastase kartulisaagist lahtisaamise raskusega nüüd kartulipõlde järsult vähendatakse,” usub Einola. “Vähemalt varajast pannakse kindlasti umbes sama palju maha. Aga selge on seegi, kui Vene turgu pole, ei tasu pinda ka suurendada. Samas ei tea keegi ette, kuidas Venemaal tänavu saagid tulevad.”
Eestis jääb tema sõnul tänavu eelmise aasta kartulit päris palju üle. “Meil endalgi oli saak keskmine või isegi üle selle, kolmandikku saagist ei ole kuhugi müüa,” tunnistab ta. “Eks otsitakse võimalusi loomadele söötmiseks, kas siis mõnele loomakasvatajale või metsloomadele metsa. Aga kartuli külluse pärast on ka tulu väiksem.”
Aprillikuu vihmad kartulikasvatajat muretsema ei pane. “Tihtipeale on nii olnud, et kui on aprillis vihmad ära olnud, siis mais palju ei saja,” teab ta. “Või vastupidi – kui aprill kuiv, sajab mais. Parem, kui aprillis see vihm ära tuleb.”
Samal ajal kui Tartumaa mehed põldudel varajast kartulit maha panevad, ei ole Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg veel põllule saanud. “Kes siis talvel kartulit paneb,” naerab ta. “Mul on märjad maad, pole jalagagi põllu peale asja olnud, ammugi siis traktoriga!”
