Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma

                     
Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma
tori hobusekasvandus, hobune
Foto: Karin Kaljuläte

Möödunud reedel, 14. jaanuaril Tartus toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori hobuse haruseltsi teabepäeval sai hobusekasvatajatele selgeks, et senisest tunduvalt enam tuleb aretuses kasutatavate hobuste tuvastamiseks kasutada geneetilist meetodit.

„On täiesti võimalik, et me ei tea alati 100protsendiliselt, milline täkk on konkreetse varsa isa. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass, rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.

Hobustelt DNA-proovide võtmise vajadust kinnitas ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus DNA-proovid on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. DNA-proovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“

Teabepäeval tutvustati haruseltsi liikmetele ja teistele huvilistele 2010. aasta lõpul kinnitatud uut tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammi ning sellest tulenevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös geneetilise tuvastamise vajadust.

Tori hobuse haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 24. veebruaril Tartus, märkimaks Vabariigi aastapäeva, tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Eesti Ratsarügemendi korralduses.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Muistsete lugude vägi ei vaibu (1)
24. jaanuar 2015 14:43
Muistsete lugude vägi ei vaibu
Filmimees Priit Tender käis oma silmaga vaatamas, ning dokumenteerimas seda kui müstilist maad, kus on sündinud sellised muinasjutud nagu “Ussinuumaja”.
Priit Tenderi ja Liivo Niglase dokumentaalfilm “Teekond ussinuumajani“ annab aimu, kui suur vägi peitub vanades lugudes.
6RS25APR05M7.jpg
SAMUEL GOLOMB
Tervis kogu eluks: Hildegardi tervendavad taimed
Aedpetersell (Petroselinum sativum) teeb head südamele. Peterselli-meevein on Saksamaal ja mujalgi Euroopas kõige soositum Hildegardi südameravim, selle head mõju on kogenud väga paljud inimesed. Veini on ääretult hõlbus igal aastaajal ise valmistada
Tiiu Väinsaare hiljuti ilmunud raamat “Tervis kogu eluks. Hildegardi taimeravi saladused” innustab kasvatama taimi, mis aitavad püsida tervena ja haigustest vabaneda.
Seiklusrikas elu tõi suksud ja suuskadega vankri
Paul Hunt, Marelle Mangus ning nende neljajalgsed sõbrad: Semu, Valge ja Heino esindavad hobuseid, Präänik koeri.
Kahe noore ühine unistus viis vankrimatkadeni, mille edukust ei osatud uneski näha.
Massiaru jahiselts avas uue jahimaja
Massiaru jahiseltsi uus maja on avatud, ilus väljast ja mugav seest. Hea koht, kus jahimehejutte rääkida!
Pärnumaal avati ajujahi ja pidusöögiga Massiaru jahiseltsi esimene päris oma maja, mille valmimist oodati juba aastaid.
Eestlanna Kaie peretalu piim jõuab Hollandi kuulsaima juustu sisse
Eestist pärit Kaie (peegelpilt auto tahavaatepeeglis) ütles, et nii tema ise kui ka kõik pereliikmed teevad päevast päeva rasket tööd, et piimakarja ära majandada.
Hollandlase Gosse ja eestlase Kaie Kalsbeeki peretalus Zeewoldes kasvab 120 holsteini tõugu lüpsilehma ja sada noorlooma. Kalsbeeki lehmade piim müüakse täies ulatuses üleriigilisele ühistulisele piimakombinaadile.