Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma

                     
Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma
tori hobusekasvandus, hobune
Foto: Karin Kaljuläte

Möödunud reedel, 14. jaanuaril Tartus toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori hobuse haruseltsi teabepäeval sai hobusekasvatajatele selgeks, et senisest tunduvalt enam tuleb aretuses kasutatavate hobuste tuvastamiseks kasutada geneetilist meetodit.

„On täiesti võimalik, et me ei tea alati 100protsendiliselt, milline täkk on konkreetse varsa isa. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass, rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.

Hobustelt DNA-proovide võtmise vajadust kinnitas ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus DNA-proovid on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. DNA-proovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“

Teabepäeval tutvustati haruseltsi liikmetele ja teistele huvilistele 2010. aasta lõpul kinnitatud uut tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammi ning sellest tulenevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös geneetilise tuvastamise vajadust.

Tori hobuse haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 24. veebruaril Tartus, märkimaks Vabariigi aastapäeva, tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Eesti Ratsarügemendi korralduses.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Teemunad pakuvad üllatusi
2. aprill 2015 05:15
Teemunad pakuvad üllatusi
Ühelt õigelt peolaualt ei puudu täidetud munad kunagi. Nende kaunistamiseks sobib ka peedikreem.
Sibulakoored on munapühade klassika, vähegi usinam munade värvija on katsetanud ka teesegudega.
Kas unetus võib olla ohtlik?
2. aprill 2015 05:15
Kas unetus võib olla ohtlik?
Meie organismi tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei.
Inimesed kurdavad sageli, et neil on unega probleeme. Nad ei jää õhtuti magama või ärkavad öösel sageli ega suuda enam uinuda.
Näitus Tundmatu Evald Okas Tallinna Kunstihoones
Näitus Tundmatu Evald Okas Tallinna Kunstihoones
Mis ühendab kunstnik Evi Tihemetsa ja Evald Okast?
Ilmavalgust nägi põnev pilvepiibel
Jüri Kameniku pilvefotod raamatus “Eesti pilveatlas” pakuvad pigem teaduslikku kui kunstilist huvi.
Möödunud nädalal oli ilmahuviliste pere põnevil – Jüri Kamenik esitles koos Varraku kirjastusega kopsakat raamatut “Eesti pilveatlas”.
Muinsus­kaitseamet hindab  Toomas  Reinu projekti järgi tehtud  Rapla KEKi  püramiidi­kujulist hoonet nõukogudeaegse maa-arhitektuuri silmapaistvamaks näiteks.
Muinsus­kaitseamet hindab Toomas Reinu projekti järgi tehtud Rapla KEKi püramiidi­kujulist hoonet nõukogudeaegse maa-arhitektuuri silmapaistvamaks näiteks.
Poolteise aasta eest kogunes Raplasse rühm arhitekte ja arhitektuurihuvilisi, kes mitu päeva kestnud töötoas püüdsid välja nuputada, mida peale hakata kunagise hiilgava ehituse, Rapla KEKi hoonega.
Koalitsioonikõneluste pressibriifing
Ilmselt suudavad sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser, Reformierakonna juht Taavi Rõivas ja IRLi juht Urmas Reinsalu valitsusliidu moodustamisel erimeelsustest üle saada.
Sel nädalal kokku astunud uues Riigikogus näib kõige tõenäolisema valitsuskoalitsioonina teada-tuntud kolmikliit.