Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma

                     
Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma
tori hobusekasvandus, hobune
Foto: Karin Kaljuläte

Möödunud reedel, 14. jaanuaril Tartus toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori hobuse haruseltsi teabepäeval sai hobusekasvatajatele selgeks, et senisest tunduvalt enam tuleb aretuses kasutatavate hobuste tuvastamiseks kasutada geneetilist meetodit.

„On täiesti võimalik, et me ei tea alati 100protsendiliselt, milline täkk on konkreetse varsa isa. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass, rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.

Hobustelt DNA-proovide võtmise vajadust kinnitas ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus DNA-proovid on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. DNA-proovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“

Teabepäeval tutvustati haruseltsi liikmetele ja teistele huvilistele 2010. aasta lõpul kinnitatud uut tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammi ning sellest tulenevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös geneetilise tuvastamise vajadust.

Tori hobuse haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 24. veebruaril Tartus, märkimaks Vabariigi aastapäeva, tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Eesti Ratsarügemendi korralduses.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Aleksander Heintalu. Sünninimi Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass. 31. mai 1941 – 19. august 2015.
Aleksander Heintalu. Sünninimi Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass. 31. mai 1941 – 19. august 2015.
Hiljuti lahkunud Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass jõudis istutada sadu puid, olgu Saaremaal või Vigalas.
Ekspõllumajandusminister Ivari Padaril on kahju, et maaeluministeeriumi nimest kaob sõna “põllumajandus”.
Ekspõllumajandusminister Ivari Padaril on kahju, et maaeluministeeriumi nimest kaob sõna “põllumajandus”.
1. septembrist saab põllumajandusministeeriumist maaeluministeerium. Nimevahetus toob esialgsete arvutuste järgi umbes 16 000 eurot lisakulu.
TÜ Kostera avas Kostiveres uue kuivati
Kuivati töötab ööpäevaringselt, vilja kuivatamise teenust pakutakse laialt, vilja veetakse siia igalt poolt üle Eesti.
Uus kuivati on võimsusega 700 tonni ööpäevas ja mahutab 2500 tonni vilja. Ühistu investeering oli 1,42 miljonit eurot.
Metssead võtavad Eestimaal võimust. Samas levitavad nad ka sigade Aafrika katku. Nüüd leitakse, et mõistlikum oleks metssigu siiski rohkem küttida, selle asemel et lasta neil lihtsalt taudi kätte surra.
Metssead võtavad Eestimaal võimust. Samas levitavad nad ka sigade Aafrika katku. Nüüd leitakse, et mõistlikum oleks metssigu siiski rohkem küttida, selle asemel et lasta neil lihtsalt taudi kätte surra.
Jahiseaduse muutmise eelnõu annab jahimeestele rohkem võimalusi metssigade arvukust vähendada.
Sigu pole kusagil tappa
27. august 2015 11:48
Seakasvataja Urmas Laht ütleb, et varsti tuleb sead protesti märgiks Laiale tänavale viia, sest neid pole kuskile panna. Tõusigade aretusühistu farmides on ootel 3500 siga.
Seakasvataja Urmas Laht ütleb, et varsti tuleb sead protesti märgiks Laiale tänavale viia, sest neid pole kuskile panna. Tõusigade aretusühistu farmides on ootel 3500 siga.
Eestis toodetakse rohkem sealiha, kui siin ära süüakse. Seni on seakasvatajad osa sigu Lätti ja Leetu müünud, kuid nüüd ei saa enam sigu välja müüa.