Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma

                     
Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma
tori hobusekasvandus, hobune
Foto: Karin Kaljuläte

Möödunud reedel, 14. jaanuaril Tartus toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori hobuse haruseltsi teabepäeval sai hobusekasvatajatele selgeks, et senisest tunduvalt enam tuleb aretuses kasutatavate hobuste tuvastamiseks kasutada geneetilist meetodit.

„On täiesti võimalik, et me ei tea alati 100protsendiliselt, milline täkk on konkreetse varsa isa. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass, rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.

Hobustelt DNA-proovide võtmise vajadust kinnitas ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus DNA-proovid on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. DNA-proovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“

Teabepäeval tutvustati haruseltsi liikmetele ja teistele huvilistele 2010. aasta lõpul kinnitatud uut tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammi ning sellest tulenevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös geneetilise tuvastamise vajadust.

Tori hobuse haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 24. veebruaril Tartus, märkimaks Vabariigi aastapäeva, tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Eesti Ratsarügemendi korralduses.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maie Orav
Maie Orav teab, et mehed saab tantsima siis, kui lasta neil olla ka tantsuplatsil meestena.
“Rohkem meest” – nii kõlab 6. ja 7. juunil Rakveres toimuva meeste tantsupeo KOLM juhtmõte.
Dekoratiivsed lehed
Dekoratiivsed lehed annavad lilleanumale heleda-tumeda kontrasti. Heledad lehed tasakaalustavad tumeda lehestiku süngust.
Kuidas värviliste õitega kokku sobitada hõbedasi, vaskseid, tumepurpurseid või mõnda muud põnevat karva lehtdekoratiivseid taimi?
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Eesti põldudel on õlleoder kasvanud juba aastaid, aga selle laiaulatuslikuma viljelemise probleemiks on jäänud seemnete madal idanevus.
 šarolee tõugu lihaveised
Reet ja Targo Pikkmetsa šarolee tõugu lihaveised elavad kasvuhoone-tüüpi varjualuses, mis on toodud Inglismaalt ning kaitseb loomi tuule ja sademete eest.
Lihaveisekasvatus annab võimaluse edu saavutada ka väikese karjaga, näitab mulluse parima lihakarjakasvataja Targo Pikkmetsa kogemus.
Edgars Zihmanis
Edgars Zihmanis kinnitab, et praegu tuleb Läti viinamarjakasvatajate põhitulu istikumüügist. Kuna üha rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.
Nagu Eestis, on viinamarjakasvatus Lätiski lapsekingades, ja seal tegutseb umbes 30 arvestatavat viinamarjakasvatajat. Enamikul on noored istandused, nii et seda, kas viinamarjakasvatus on tulevikuäri või kallis hobi, ei tea veel keegi.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.