Maamajandus

Ärge laske kanadel välja surra!

 (9)

Ärge laske kanadel välja surra!
Foto: Kai Simson

Aasta kanu kasvatanud Karin Remmelga sõnul on kana Eestis väljasuremisohus, kuid loodetavasti hakkab huvi nende kasvatamise vastu suurenema. "3-4 kana mahub igale poole," väidab ta.

Karin Remmelga kana-aeg sai alguse, kui Nõmmelt koliti maale. Karini kaasa arvas, et maal elades võiks ka kanad olla. Karinile endale meeldivad pigem paabulinnud, need tõeliselt kuninglikud ja müstilised. "Paaritumise ajal on nende hüüded midagi ebamaist - nagu tõeline juura ajastu park," sõnab ta.

Sinised, pruunid, lillad

Kanadest vaimustumine tuli ajapikku, maailmas aretatud tõugude uurimisega. Eestis kanu ju eriti pole. Peamiselt on siin hübriidid, kelle puhul hoitakse saladuses, milliseid algtõuge on ristatud.

Prantsuse maransi kana ning kääbusyokohama Foto: Kai Simson

Karini hoovis jalutavad ringi Prantsuse maransid ning kääbusyokohamad, tibulas on kasvamas araucanad. Lisaks kanade ja kukkede omapärasele välimusele on ka nende munad erilised - sinised, pruunid kui lillad.

Seotud lood:

Pere sööb nüüd vaid oma kanade mune. Maitsevad need väga hästi ning erinevalt poest ostetud munadest on nendest tehtud pannkook ja omlett ikka tumekollased. Samuti on väga kena lauale panna kõrvuti valge ja helesinise koorega mune.

Peagi loodab Karin saada ka šokolaadikarva koorega mune. Praegu on copperblue ehk sinakas-hallid prantsuse maransi kanad munemiseks veel noored.

Perenaise üllatuseks munevad 500-600 grammised yokohama kanad üsnagi suuri mune - S-suuruses, 35-grammiseid. 

Tänavu oli liigagi hea kukeaasta, neid on koorunud oluliselt rohkem kui kanu. Enne talve tuleb kuked müüa või süüa. "Kuna nad on väikesed, siis liha eriti pole, kuid hea supi, puljongi või piruka saab neist kindlasti," sõnas Karin.

Munad Suurbritanniast ja Saksamaalt

Kanapidaja jaoks kõige keerulisem on saada tõukanade mune. Neid ostes on risk suur, kuna  pole teada, kummast soost tibud tulevad. Üldiselt peaks tibud jagunema pooleks. "Samas minul on tänavu oluliselt rohkem kukkesid, aga sõbranna sai vaid kanu."

Foto: Kai Simson

Munadel käib naine ise järel või laseb need siis postiga kohale toimetada. Peamiselt tulevad need Suurbritanniast ja Saksamaalt. Suurbritanniast tellides on kaoprotsent üsna kõrge, kui neid transportida posti või kulleriga, kuna see võtab aega ligi nädal. Kui ise järgi minna ja munad kohvris Eestisse tuua, on koorumisprotsent parem - ca 30%.

Kaugemalt toomine kätkeb ohte, mida ei oska ette nähagi. Nii läks üks Suurbritanniast toodud partii untsu postitöötajate 3-päevase streigi tõttu.

Munade ost ei ole alguses kindlasti odav. Üks haudemuna Saksamaalt maksab 1,5 eurot ning Suurbritanniast 1,25-1,5 naela, lisanduvad transpordikulud. Karini sõnul maksab üks partii 500 - 1000 krooni.

"Kuna mõnest partiist ei saa ka järglasi, siis on see esialgu kindlasti kallis," lisab ta. "Loodan, et järgmise kevade tulemused on head, kui munad on oma kanadelt ning mingit transporti ei toimu." Karin tegi eelnevalt inkubaatorile testi, mille tulemus oli 100% kooruvust ning hoovis jookseb hoovis ringi seetõttu neli segaverelist kana.

Kõik linnud ei ole võetud muidugi munade pärast. Näiteks kääbusyokohamad on silmailuks. Eriti uhked on kuked, kelle sabasuled võivad kasvada kuni 2-meetristeks. Sama kehtib ka faasanite ja paabulindude kohta.

  

Kanade hooldamine üsna lihtne

Tagumine on kanamaja, ees tibula. Foto: Kai Simson

Kanad elavad hetkel kolmes majas. Plaanis on aga rajada korralik 20 m2 lindla, kus neil oleks veelgi rohkem ruumi. Väiksemaid maju peab olema haudemunade korjamiseks. Soovides tõupuhtaid järglasi tuleb eri tõugude kuked ja kanad mõneks ajaks omaette panna. "Kui tahta tõuaretusega tegeleda, peaks ikkagi tõusiseselt linde paaritama, mitte laskma neil omatahtsi seguneda," sõnas ta.

Vahepeal jooksid kanad vabalt hoovis ringi, muutusid liiga julgeks ning hakkasid naaberkruntidele kippuma, mistõttu praegu neid niisama jooksma enam ei lasta. Paabulinnud on plaanis lasta aeda jalutama järgmisel kevadel, kuna nemad tekitavad kanadest vähem kahju.

Enne tuleb muidugi võrkaed ümber teha, et naabrites mitte pahameelt tekitada. Karini sõnul kraabivad kanad uskumatult suuri auke ning võivad seega korraliku pahanduse teha.

Kanad on kõigesööjad. Lindudele antakse söögiks toidu ülejäägid, viljapudru, keedetud kartul ning kõik roheline, nt muru niitmise jäägid, kord nädalas ka kala. "Lõhefilee inimesele, saba, uimed ja selgroog kanadele," ütles Karin. Asendusena sobib kala sisaldav kassitoit.

  

Talveks nõgeseviht

Foto: Kai Simson

Söödalisanditeta ei saa, kuna paabulinnud ja faasanid tahavad rohkem valku ning juurde tuleb anda mineraalide segu. Kanad saavad juurde munakanade täiendsööta, lõheõli, munakoori, teokarpe. Eesti looduses on vähe seleeni, seda soovitatakse samuti juurde anda. Talveks kuivatatakse nõgesevihtasid, et rauda oleks rohkem.

Kanad ei sea piiranguid pererahva reisimisele erinevalt teistest koduloomadest. Linde saab 3-4 päevaks rahulikult üksi jätta, kui on olemas söötmis- ja jootmisautomaat.  Samuti ei vaja kanad „jalutamist".

Karini sõnul tunnevad nii kanad, paabulinnud kui faasanid väga hästi ära ka oma inimese. Samas ei soovita ta liiga palju linde hellitada. Eriti kehtib see kukkede kohta, kel kaob aukartus inimese vastu ning nad kipuvad kurjaks muutuma.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare