Ärge unustage, et igal metsal on ju olemas omanik!
Viimasel ajal avalikes kanalites jutuks olnud kavandatav metsaseaduse muudatus, kus metsa majandamisel tuleb rohkem arvestada naabrite huvidega, on tekitanud palju küsimusi ja ebakindlust.
Teadagi ei püsi ükski puu püsti igavesti. Nagu iga elusolend, nii ka puu vananeb ja lõpuks sureb. Rääkides metsast, tuleb esmalt selgeks teha, milleks kõnealust metsa täpsemalt kasvatatakse. Sellest eesmärgist peab lähtuma metsa majandamisel ja see tuleb selgeks teha ka metsa asjus sõna võttes – kas tegu on majandusmetsaga või mitte?
Niigi palju seadusi
Metsa majandamist reguleerib ja piirab hulk õigusakte, nagu looduskaitse-, metsa-, vee-, tee-, tuleohutuse seadus, maaparandus- või liiklusseadus ning veel palju määrusi ja eeskirju. On eriti hämmastav, et juba niigi ulatuslikult reguleeritud valdkonnas soovitakse lisada seadusega veel üks piirang – naabri voli otsustada selle üle, mida omanik oma metsaga teha võib.
Põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ja et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tuues lihtsaid näiteid igapäevaelust, ei saa me keelata naabril näiteks oma maja kellelegi rendile andmast või grill-liha söömast, kui ta seda oma õuel on küpsetanud ja meil endal liha parasjagu pole.
Samuti ei tekita kelleski imestust, et naaber, kes kevadel aeda porgandi või peedi on maha külvanud, seda kastnud, rohinud ja väetanud, selle saagi ka sügisel koristab.
Puu eluiga on pikem, kuid eesmärk majandusmetsa kasvatamisel on sama – koristada saak, kui see on valmis, ja rajada sinna uus metsapõlv.
See pole teie mets!
Metsa raiest tekkinud lahkarvamuste puhul on enamasti põhjuseks emotsionaalne lähenemine ja kahjuks ka maaelust võõrandumine. Ostes maale suvila, mille juurde ei kuulu midagi peale väikese õuelapi, ei saa öelda naabrile, et mets, mis asub suvila taga, peab igavesti püsti jääma. Sest see mets ei ole teie oma!
Tähelepanuta jäetakse asjaolu, et tegu on kellegi teise omandiga, kes on selle metsa üldjuhul samuti ostnud või pärandina saanud. Omanik on maksnud igal aastal maamaksu, mis metsal on kõrgem kui teistel kõlvikutel, ning teinud metsa kasvatamiseks ja hooldamiseks tööd, kulutades oma aega ja raha.
Arvan, et omandi puutumatus ja õigus oma omandit kasutada peab olema tagatud sõltumata sellest, kas tegu on riigi või eraisiku varaga. Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb saamata jääv tulu omanikule kompenseerida.
Tegelikud võimalused
Selleks on võimalusi rohkem kui üks. Eraisikute puhul saab naabrile pakkuda lepingut, kus mets jääb kasvama, kui sooviavaldaja maksab selle eest tasu. Teine, kindlam variant oleks muidugi osta see osa metsa koos maaga endale, kui naaber on nõus osa oma valdusest loovutama. Ostjal tuleb sel juhul kanda ka kulud, mis maa jagamise ja ostu-müügiga kaasnevad. Veelgi kindlam aga oleks kohe soetada endale suvemaja koos metsaga või nii suure alaga, et ise saaks sinna metsa rajada, tehes selleks kulutused ja saades sealt oodatud tulemuse.
Riigimetsa puhul on asi pisut keerulisem, sest riigimetsamaad ei müüda. Aga võib-olla tuleks seisukohti hakata ümber vaatama. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade reformi tulemusel on riigimetsa pindala suurenenud. Seetõttu näen ühe võimalusena kaaluda näiteks kogukondadele oluliste metsade müümist valla omandisse.
Nii saaks kogukond omavalitsuse kaudu tagada endale tähtsa metsa hoidmist ja säilimist. Veel võiks kaaluda ühismetsade loomist, kus igal ühismetsaomanikul on võimalus otseselt sõna sekka öelda, samal ajal ka kulusid kanda ning tööst tulenevaid hüvesid nautida. Ühismetsa saaksid kogukonnad endale soetada ka eraomanikult metsamaad ostes.
Kas ka raiekäsk?
Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kuid kas üldine huvi võiks naabri soovil üleseisnud ja laguneva metsa püstijätmise asemel olla ka metsa majanduslikult otstarbekas kasutamine?
Kas koos õigusega soovida, et metsa ei lõigataks, tekib ka õigus soovida, et metsa lõigataks, kui naabri mets mind häirib? Võib ju see olla halvasti hooldatud või segada pesukuivatamist, varjata laste mängumurule langevat päikesevalgust... Mis saab metsanduse arengukavast? Mida arvavad planeeritavast seadusemuudatusest metsaomanikud ise?
