Viimane aeg korjata põletiku- ja pohmellivastast naistepuna

Valuvaigistav, maksa- ja põiehaigustele leevendust toov naistepuna on kraavikaldad kollaste õitega üle puistanud ning ootab varumist.

Naistepuna kasutatakse kui valuvaigistit, haavaparandajat, see taim on põletikuvastase toimega ja sapieritust soodustav. Samuti on verd puhastav taim vanast ajast tuntud kassiahastuse ravim.

Taime maapealsetest osadest saadakse värvi nii siidi kui villa värvimiseks: kollasest ja punasest kuni peaaegu mustani, vahendab portaal Seemnemaailm.

Kangeid segusid ei maksa teha

Kasutatakse ürti, mis sisaldab rohkesti parkaineid, eeterlikku õli, vaigutaolisi aineid, antibiootikume. Preparaate kasutatakse toniseeriva vahendina hingamisteede, maksa- ja põiehaiguste ning mitmesuguste seedehäirete korral.

Välispidiselt kasutatakse haavade ja põletuste raviks. Taimest valmistatakse ka bakteritevastase toimega ravimit, mida kasutatakse põletuste, haavandite, paisete, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning põskkoopapõletiku ravimisel. Soovitatakse vistrikest vabanemiseks, kuid on ka üldise rahustava toimega.

Taim parandab isu, stimuleerib sisenõrenäärmeid, mõjub rahustavalt. Naistepuna kasutatakse laialdaselt terves maailmas, sageli segatakse kokku teiste taimedega, kuid tarbitakse ka omaette. Tinktuuri kasutatakse kõhulahtisuse korral, peavalude-, pearingluse kordadel. Mõjub leevendavalt bronhiidi ja tuberkuloosi haigetele. Hästi aitab ka akne ja maohaiguste puhul. Tihti kasutatakse "ussikuuris". Peenestatud taimed, mida segatakse koos taimeõli ja tärpentiniga, selle seguga määritakse liigeseid, siis reumaatiline valu taandub. Tinktuur piiritusega , mis on lahjendatud veega, on soovitatav igemepõletiku raviks.

Kevadel on väga kasulik tarvitada naistepuna taimi värskelt, sest see ajab kevadväsimuse eemale ja mõjub värskendavalt. Kasutage salatites ja suvel kui maitserohelist, eriti kalaga. Kangeid segusid ei tohi teha, sest nad toimivad vastupidiselt eelnevalt kirjeldatule. Ka on soovitatav peale tee joomist mitte päikese kätte minna, sest naistepuna tekitab ultravioletkiirte vastu ülitundlikkust. Eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on hele nahk ja kes saavad kergesti päikese põletuse.

Rahvameditsiinis kasutatakse naistepuna teena ja õli- või viinaleotisena.

Heledanahalised võivad saada mürgistuse

Loomadel võib suuremas koguses sööduna põhjustada mürgistusi, on ohtlik ka inimestele. Eriti mõjub heledatele loomadele, kes muutuvad väga valgustundlikuks. Raskematel juhtudel võivad tekkida krambid ja ajukahjustused.

Taim sisaldab rohkesti parkaineid ja sobib seega naha parkimiseks, kasutatakse samuti kibedamaitseliste alkohoolsete jookide valmistamisel. Sobib ka iluaeda püsilillepeenrale liivasele kohale.

Varumine ja säilitamine

Ravi eesmärgil korjatakse naistepuna taimi õitsemise ajal, lõigates noaga taime pealmised osad pikkusega 25-30 cm ilma paljaste osadeta. Kuivatakse kuivatites, kus on hea ventilatsioon, õhukese kihina, ka paberil, restidel, sageli segades. Vahest taimed seotakse niidiga väikestesse kimpudesse, mida kuivatakse varjus.

Kuivad taimed murduvad kergesti. Droogi säilivusaeg on 3 aastat. Taimes on avastatud eeterlikke õlisid, happeid: antotsiaani, saponiini, karotiini, nikotiini ja askorbiini, vitamiin P, piiritust, holliin, alkaloidi jälgi, mikroelemendid (mangaan, tsink). Värsketest naistepuna taimedest pressitud mahl sisaldab poolteist korda rohkem kasulike aineid kui tinktuur.

Rohkem teavet siit.