Erki Oidermaa: intensiivselt suurel pindalal
Millega ta silma paistab?
Erki osaleb viljelusvõistlusel esmakordselt ja on kõige noorem (36).
Ta esitas võistlusele Eestis vähe levinud teraviljaliikide talitritiku ja varase suviodra põllud. Nende mõlema saagikus osutus suurepäraseks. Talitritik ‘Cando’ andis esialgseil andmeil 7,8 ja varane suvioder ‘Jyvä’ 7,4 tonni teri hektarilt.
Erki alustas iseseisvat ettevõtlust 1994. aastal 5 hektari põllumaaga. Tänavu viljeleb ta ligemale 1000 hektaril ehk 200 korda suuremal pindalal, kui alustas.
Oma ligemale 1000 hektarilt sai ta mullu keskmiselt 5,2 tonni suvivilja ja 6,2 tonni talivilja hektarilt.
Erki kuulub Eesti kolme suurima seemnekasvataja hulka. Mullusest saagist müüs ta 1500 tonni sertifitseeritud seemet.
Erki väärtustab talitritikut
Erki kasvatab talitritikut viiendat aastat ning mullu sai ta ühelt põllult ligemale 10 tonni teri hektarilt. Seepärast ta tuligi viljelusvõistlusele selle teraviljaliigiga. Varem ei ole ükski võistuviljeleja tritikut esitlenud. Kahjuks ei olnud 2009. aasta talv nii soodne kui 2008. aastal. Kuid ka tänavune ligemale 8-tonnine talitritiku saak teeb au nii teraviljaliigile kui selle kasvatajale – see on Viljelusvõistluse 2009 üks parimaid põlde saagikuselt ning ka tulukuselt esimeste hulgas.
Farm Plant Eesti müügispetsialist Avo Kons: “Tritik on superhea söödavili, parem, kui arvatakse. Eestis püsib vale kujutelm, et tritik on väheproduktiivne ja kehva kvaliteediga. See kujutelm tekkis varasemate sortidega, nüüd pakume hoopis paremaid.
Mina olen raudselt tritiku-usku ja propageerin seda teraviljaliiki. Uute talitritiku sortide proteiinisisaldus on kõrge ning kasvatada võib põldudel, kuhu tavaliselt pannakse oder. Kui tritikusse panustada sama palju kui odrasse, siis saab 1–2 tonni suurema hektarisaagi.”
Talitritiku nüüdissortide suur potentsiaal kajastub ka mitmes katses. Näiteks Jõgeva SAI teraviljade kollektsioonsortide keskmisena oli talitritik 2008. aastal kõige saagikam – 10,1 tonni hektarilt. 2007. aastal sai Farm Plant Eesti Viljandimaal demokatses 11,9 tonni tali-tritikut hektarilt.
Tänavuse ligemale 8-tonnise hektarisaagi kasvatas Erki 150 kilo lämmastikuga, mida andis kolmes jaos. Pritsimisi oli kaks, kokku 7 preparaadiga. Üksikasjalikult analüüsib agrotehnikat viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil hiljem.
7,4 t/h varast otra
Varase odraga tavaliselt suuri saake ei taotleta. Erki Oidermaa lootis tema poolt esindatava uue Soome sordiga ‘Jyvä’ saada 5 tonni teri hektarilt, sest Soome sordiaretaja Boreal oli aastate 2000–2007 keskmisena saanud veidi üle 5 tonni teri hektarilt.
Erki: “Noh, tegin kõik nii, nagu peab. Lämmastikku andsin 100 kg hektarile ning et kõrred ilusasti püsti jääksid, pritsisin kahel korral kõrretugevdajaga; esimesel korral oli CCC ja teisel Moddus.” Fungitsiididega pritsis ta kolmel korral, kokku kuue preparaadiga.
Ekspert Peeter Viil võttis suure saagi kujunemise selgitamiseks mullaproovid, oma tähelepanekud avaldab ta novembris.
Niisamuti kui tritikut väärtustab Erki Oidermaa silmapaistev tulemus ka varast suviotra ning innustab taga nõudma uusi sorte. Varane suvioder on oluliseks muutumas koristuskonveieri pikendamisel ja niiske vilja muljumisel ning sileerimisel söödaks nii piimakarjale kui sigadele.
Viljeleb intensiivselt
Erki kasvatab ja sertifitseerib 15 sordi seemneid, neist enamik on Lääne-Euroopas aretatud intensiivsordid. Et lääne sordid ka Eesti oludes oma potentsiaali avaksid, kasvaksid sordiehtsatena, peab seemnekasvataja viljelema neid intensiivselt, kõrgel tasemel.
“Mul on hallata ligemale 100 klienti, aga vähesed kasutavad nii palju väetist kui siinne peremees. Olenevalt sordist ja mullast annab ta kuni 700–900 kilo kompleksväetist hektarile, milles on 120–180 kilo lämmastikku,” kommenteeris Avo Kons. Seejärel lisas: “Tema seemned on tänu väetamisele suure 1000 tera massiga ning nende järele nõudlus kasvab.”
Kasvupinna suuruse mõju saagikusele
Erki viljeluspind on 15 aasta jooksul järk-järgult laienenud, põllud asuvad juba 6 vallas ja saagikus tõuseb. Ilmselt ei ole mastaabi optimum veel ületatud. Sellel teemal mõtisklemiseks mõned andmed Maamajanduse Infokeskuselt.
Need taimekasvatusele spetsialiseerunud majapidamised, kellel on 40–100 hektarit põldu, said 2007. aastal hektarilt keskmiselt 2,4 tonni nisu, 100–400 hektariga majapidamised 3,4 tonni ning rohkem kui 400 hektari korral 3,8 tonni.
Selle seaduspärasuse põhjus? Maamajanduse Infokeskuse andmeil said 40–100 hektaril viljelejad 107 000 krooni netolisandväärtust ühe tööjõuühiku kohta, aga 100–400 hektaril viljelejad 4 korda ja üle 400 hektariga viljelejad 7 korda rohkem.
Viljeluspinna suuruse optimeerimine lisab majanduslikku suutlikkust: ollakse võimelised soetama produktiivsemaid ja paremat tööd tegevaid masinaid, saab palgata oskustöölisi, osta efektiivsemaid agrokemikaale jne.
Ja mis kõige tähtsam – suure viljeluspinnaga ettevõtteid asutavad-arendavad kõige võimekamad ettevõtjad-juhid.
Meeskond
Meeskonna loomine ja meeskonnas sünergia esilekutsumine on juhtimis- ja ettevõtlusalases kirjanduses kuum teema. Kuigi Erki ei ole juhtimist õppinud, on ta kogemise teel jõudnud üsna lähedale teooria uuematele seisukohtadele.
Ta alustas üksinda, mõne aja möödudes palkas ühe, siis kaks... Nüüd on tema alluvuses 6 palgatöölist. Kõik on noored mehed.
“Mul ei ole töölistele mitte midagi ette heita,” ütles Erki. “Näete, me jutleme siin juba pikalt, aga keegi ei ole helistanud ega küsinud, mida käsid teha.”
Kui põllul oli soodne hetk saabunud, alustasid kaks meest kombainimist ning neli hakkasid traktoritega vilja vedama.
Avo Kons: “Ma arvan, et Erki võib kas või nädalaks kodust lahkuda ja meeskond töötab sama pühendunult kui tema valvsa pilgu all.”
Seoses seemnete tootmisega on meeskonnal tööd aasta ringi ning palk nõutaval tasemel.
Vajaduse korral, näiteks kui mõni põld nõuab hädasti pritsimist, sõidab Erki ka ise traktoriga põllule. Tema jaoks on esmane ettevõtte strateegiline ja taktikaline juhtimine, mitte enam traktori juhtimine.
Isiksus
Erki Oidermaal ei ole agronoomilist kõrgharidust, nagu on mitmel teisel silmapaistval viljelejal. Tema omandas taimekasvatusalased baasteadmised Räpina Aiandustehnikumis ning oli Soomes praktikal. Aastate jooksul on ta iseõppimise teel omandanud viljelemiseks vajaliku oskusteabe. Tema tugev külg on teadmiste kasutamise oskus ehk pädevus.
Igapäevatöös tuleb pidevalt langetada otsuseid. Erki otsustab kiiremini ja enamasti ka rohkem täppi minevalt, kui seda keskmiselt ette tuleb.
“Ma otsustan sageli vaistlikult,” selgitab Erki.
Kui ilmateade lubas järgmiseks päevaks sadu, koristas Erki maksimaalse koguse vilja. Kaks kombaini võtsid sel päeval 500 tonni teri. Kuivati võimsus on tal 200 tonni ööpäevas. Järgmisel päeval hakkas sadama, nagu ilmajaam oli ennustanud. Tema kuivatid töötasid vihmale vaatamata edasi, võttes vilja ventileeritavaist punkreist. Neid on 12.
Erki: “Ma võtsin mullu kogu oma vilja augustikuus.”
Mullu oli Eestis augustikuu lõpuks koristatud vaid pool teraviljapõldudest ning hulk põlde jäi ränkade vihmade tõttu üldse kombainimata.
Osa inimesi on võimekamad kui teised ja nad õpivad ning kogevad intensiivsemalt kui teised. Sisetunne võimaldab operatiivselt ja ettenägelikult tegutseda, põhinedes varjatud teadmistel ja emotsioonidel, pikaajalistel kogemustel.
Koostööpartner
Erki Oidermaa ja Avo Kons on koostööpartnerid üle 10 aasta.
Avo ei ole pelgalt Farm Plant Eesti müügispetsialist, nagu ütleb tema ametinimetus, vaid ka praktiline viljeleja. Tema põllud asuvad Võrumaal Antsla vallas. Nii mõnegi agrokeemiatoote on ta ise enne ära proovinud, kui Erkile ja teistele klientidele soovitab.
Avo: “ Erki on uuele väga vastuvõtlik. Ma liigun palju ka Euroopas ringi, vahetevahel helistan Erkile ja ütlen, et ma kuulsin seda ja nägin toda, proovi kah! Näiteks Yara lasi müüki prillväetised, teistest kallimad, kuid hästi efektiivsed. Erki oli üks esimesi, kellele neid tarnisime. Sama on kõrretugevdaja Moddusega.
Koostöö tähendab sedagi, et mina kui kliendihaldur ja osa minu kliente õpime Erkilt. Alles mõni kuu tagasi oli tema juures kogemusi omandamas grupp Võrumaa talupidajaid.”
Baltic Agro AS arendusdirektor Margus Ameerikas: “Erki Oidermaa paljundab juba aastaid seemneid ka Baltic Agrole ning kasutab meie väetisi, taimekaitsevahendeid ja oskusteavet. Samuti on aastaid seal olnud meie sortide ja tehnoloogiate võrdluskatseid. Käesoleval aastal paljundas ta meile näiteks eliit-toidunisu ‘Akteur’ seemet.”
Lõpetuseks
Erki Oidermaa on palju saavutanud. Tal on ettevõtlus- ja juhtimisvõimed, mida ta edasi arendab. Tema põhieesmärk ei ole äraelamine, vaid järjest millegi saavutamine. Teda motiveerib saavutus- ja eneseteostusvajadus. Sel moel tagab ta oma ettevõtte konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse ning annab ka olulise panuse Eesti teravilja- ja rapsikasvatusse.
Ajakiri Maamajandus september 2009.
