Loodetust vähem, kuid siiski hästi
Aare Mölder kogus 2007. aastal talinisu võistluspõllult 8,6 ja suviodra võistluspõllult 7,5 tonni teri hektarilt.
Ka seekord loodeti rekordsaaki
Viljelusvõistlusele 2009 registreerus Aare Mölder 73-hektarise talinisupõlluga, kus kasvas sort ‘Olivin’. Varem ei olnud nii suurt põldu võistlusele esitatud. Sellel kasvasid kohati väga lopsakad taimed, neid käis kaemas mitu ekspertide ja huviliste gruppi. “Nüüd ei ole meil vaja minna Inglismaale vaatama, millised näevad tegelikult välja lääne uusimate talinisusortide taimed, kui neile on tagatud kõik vajalik,” ütles 24. juulil üks ekspert. Sama meelt olid teisedki.
Võistluspõllust on põhjalik ülevaade tänavuse Maamajanduse augustinumbris. Talinisu külvati 20. ja 21. augustil – 180 idanevat tera ruutmeetrile. Sellel põllul ja üldse kogu ettevõtte 1172 hektaril haritaval maal ei ole pärast 2001. aastat enam atra kasutatud. Nende aastate jooksul, mil peamine harimisriist on olnud rullrandaal ning peenestatud põhku ja vedelsõnnikut on viidud pindmisse kihti, on muld muutunud tegusamaks, mulla elustik aktiivsemaks.
Võistluspõllul kasvas enne talinisu talirüps, külvi eel viidi mulda seasõnnikut 30 tonni hektarile ja ka klinkritolmu. 5. päeval pärast külvi tehti esimene umbrohutõrje (0,25 liitrit Mustangi hektarile). Võrsumisel puhiti põld herbitsiidi Sekatoriga. Sügisest umbrohutõrjet hakkas Aare Mölder kasutama ühe esimesena Eestis.
Mineraalset lämmastikku sai ‘Olivini’ põld kevadel 148 kilo hektarile ning seda kahes jaos. Nii põhitoitained kui ka mikroväetised olid üksteise suhtes tasakaalus.
Saak jäi loodetust väiksemaks
Viljelusvõistluse käigus mõõdeti kõnealuse põllu saagikuseks 7,0 tonni teri hektarilt. Kui arvestada, et niisugune saak kasvas Harju maakonnas kidura Kõrvemaa lähistel ja mulla boniteedihinne on 44 punkti, siis on tulemus suurepärane. Teiseks saadi selline saak suhteliselt suurelt põllult – 73 hektarilt. Tõenäoselt ei ole Eestis tänavu kusagil saadud 7 tonni talinisu hektarilt nii ulatuslikult maalapilt.
Arvestades asjatundjate suviseid prognoose, jäi saagikus loodetust väiksemaks. Miks?
Aare Mölder: “Talvekahjustused osutusid arvatust suuremaks. Alles koristamisel tulid ilmsiks lohud, kus talinisutaimed olid täielikult hävinud. Nii suurel maatükil oli neid kõiki silmaga raske märgata. Loomulikult tõmbasid endale peatähelepanu lopsakad taimed. Meie kandis on suur põld paratamatult vahelduva viljakusega.
Sellele mullale oleks võinud anda rohkem lämmastikku. Omajagu kahjustasid taimi helelaiksus ja kollane rooste. Põldudel toimunu lähem analüüs seisab alles ees.”
Kuidas edasi?
Aare Mölder jätkab oma loovate otsingute teed. Tänavu alustas ta talinisu ‘Olivin’ külvi sama vara kui mullu ning sama külvimääraga. Mõlema agrotehnilise võtte eesmärk on taimed sügisel võrsuma panna, sest sügisesed võrsed on produktiivsemad kui kevadised.
Sügisel teeb ta ka umbrohutõrjet. “Kuna alustan külvi vara, siis teisiti ei saagi,” kinnitab ta.
Aare Mölderi põhimõtetest ja kogemustest järeldub, et senisest rohkem tuleb saagi eest hoolt kanda juba sügisel. Üldise harjumuse kohaselt on suve lõpp ja sügise algus saagi koristamise päralt ning uuele saagile aluse panemine jääb selle varju. Aga näiteks Lääne-Euroopas öeldakse, et talirapsi saagist 80% otsustavad need tööd, mis tehakse sügisel.
Aare Mölder tõstis 2007. aasta sügiskülviga talikultuuride osakaalu 74 protsendini. Mullu segasid sügiskülvi vihmad ja osakaal langes 38%-ni. Tänavu sügisel külvas ta talikultuure 362 hektarile (45%).
Aare Mölder: “Püüan olla paindlik, pean silmas muutunud olusid ning käitun vastavalt sellele. Muudan ka oma seisukohti agrotehnikas, kui kogen selle vajadust.”
Mõtteviis
Eesti Maaviljeluse Instituudi teabepäeval esinedes lõpetas Aare Mölder sõnadega: “Et olla edukas, ei piisa, kui teed samu asju teistest veidi paremini. Tuleb teha uut moodi ja ka põhimõtteliselt pisut teisiti.”
Hiiumaa ettevõte OÜ Mardi on viljelusvõistluse uustulnuk. Ettevõte esitas võistlusele suvinisupõllu, kus kasvas sort ‘Fasan’. 4,8 tonni teri hektarilt on Hiiumaa muldasid ja ettevõtte noorust arvestades tubli saak. OÜ Mardil on üle 600 hektari põldu. Käesoleval kevadel soetati piimakari, millega pandi alus täistsükliga tootmisele – teravilja- ja rapsikasvatus ning piimatootmine.
Pildil OÜ Mardi juht Sulev Matto.
Torma POÜ võtab tänavusest viljelusvõistlusest osa talinisusordiga ‘Akteur’. Saagikuseks kujunes 6,3 tonni teri hektarilt. Ka Torma POÜ-s on teravilja- ja rapsikasvatus ühendatud piimatootmisega.
Pildil Torma POÜ agronoom Liis Koidula.
Ajakiri Maamajandus oktoober 2009.
