Astelpajukasvataja vääriks lindude toitmise toetust
Eesti on täis mahajäetud astelpajuistandusi. Vaatamata marjade tervislikele omadustele, ei ole eestlased neid omaks võtnud. Koristamata istandikes turgutavad tervist linnud.
Kümmekond aastat tagasi rajati Eestis Lauri Aaspõllu utsitusel hulgaliselt astelpajuistandusi. Sajad inimesed soetasid ta käest taimi ja istutasid maha, lootes mõne aasta pärast suurt tulu teenima hakata.
Nii ka Tiit Kaasik Põlvamaalt, kellel kasvavad apelsini värvi viljadega taimed kokku kahel hektaril. Enamik neist jäi tänavu korjamata, sest astelpajumarju pole kusagile panna.
“Eelmisel aastal sai marjad koristatud ja ära müüdud, aga raha pole siiani makstud,” on mehe meel mõru. Tänavu pole marju kellelegi müüagi.
Ta lisab musta huumoriga, et Euroopa Liidul oleks paras maksta astelpajukasvatajatele lindude toitmise toetust, sest koristamata istandikke näeb ringi sõites väga palju.
“Algul pandi kümneid põõsaid suure hurraaga maha, aga loodetud tulu ei tulnud,” tähendab Tiit Kaasik. “Igaühel on pettumus hinges ja nüüd on väga raske koostööd teha.”
Mees on mõelnud ka ise töötlemisvõimaluste otsimisele. Astelpajukasvatajaid ühendanud ja turustusvõimalusi otsima pidanud Agroberry on “riiulil” ja A-Mari hingusele läinud.
A-Marja eestvedaja Lauri Aaspõllu on 120 hektariga suurim astelpajukasvataja, kuid marju ta kokku ei osta. Ajakirjanduses tema kohta avaldatus pettununa ei ole Aaspõllu nõus ka Maalehes sõna võtma.
Nii tulebki igal kasvatajal oma marjadega ise hakkama saada. Kaasik on neid oma pere tarbeks sügavkülma varunud.
Ta arvab, et suure vitamiini- ja mineraalainete sisaldusega astelpaju võiks riikliku programmi toel koolilaste toidulauale viia.
Koolipiima ja -puuvilja programm on ju olemas, miks mitte toetada lastele välismaisest kontsentraadist tehtud joogi asemel kodumaise astelpajumorsi pakkumist?
Astelpajumarjadele on vähe kokkuostjaid
Poodides on astelpajutoodete valik väga kesine ja ega neil vähestelgi suurt minekut ole. ASi Rõngu Mahl tegevdirektor Anu Annus tunnistab, et astelpajutooted on neil läbimüügi osas viimasel kohal.
Eelmisest aastast on veel varutut alles ja seetõttu tänavu neid marju kokku ei ostetagi.
Ka AS Salvest ei osta tänavu astelpaju. Vanemostujuht Vambola Aldi sõnul lõpetati õuna-astelpajumoosi tootmine ära, kuna seda osteti väga vähe.
Pealegi on marjade korjamine keeruline, see teeb hinna kalliks ja lõpptoode pole tarbijale taskukohane. Salvest keedab küll astelpajumoosi, aga vaid teenustööna OÜ Berry Farmingule.
Berry Farmingu juhi Aare Milleri sõnul ostsid nad mullu 125 tonni astelpaju, aga kuna osa sellest on veel müümata, osteti tänavu vaid 45 tonni. Lisaks korjasid nad oma 5,5 hektarilt 15 tonni.
“Hind on praegu ostja dikteerida,” ohkab Saksamaa ja Soome klientidega läbirääkimisi pidav Miller. “Mullune mari jäi hinna tõttu seisma, iga kilo pealt oleksime saanud viis krooni kahjumit.”
Ta loodab, et jaanuari lõpuks saab varutu müüdud ja ülejäänust jagub toodete valmistamiseks uue saagini. Lisaks moosile laseb Berry Farming astelpajumarjadest teha ka mahla, likööri ja müslit.
Polli tootearenduskeskuses loodetakse talvel uued tooted välja töötada. Praegu on see nii popp koht, et sealse köögi võimaluste kasutamiseks on lausa järjekord.
Aare Milleri teada kasvab Eestis astelpaju kokku 700 hektaril. Kui keskmiseks saagiks on 5 tonni hektari kohta, oleks igal aastal võimalik Eestist varuda 3500 tonni astelpajumarju, okste lõikamise meetodit kasutades poole vähem. Praegu jõuab sellest inimeste toidulauale vaid murdosa. Enamik jääb lindudele nokkida.
Maaülikooli Rõhu katsekeskuse juhataja Madli Jalakas ohkab astelpajudest kuuldes sama sügavalt. Ka nemad pole mullu müüdud saagi eest veel raha kätte saanud.
Suurem astelapajubuum algas Eestis kümnendi eest, kuid Rõhul on neid väärtuslikke marju kasvatatud juba üle 20 aasta. Käsitsi noppimisele eelistatakse praegu saagi koristamisel okste lõikamist ja sügavkülmutamist. Seejärel saab marjad kerge vaevaga, vaid raputades kätte. Samamoodi võib lihtsamalt koristada marju ka koduaias
Rõhu aias kasvab praegu 0,4 hektaril 16 sorti astelpaju. Katses olevate sortide puhul koristati marjad käsitsi, lõigatud oksad viidi aga maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse hoidlasse.
Talvel on siis aega sealses uues tootearenduskeskuses astelpajust tooteid välja nuputada. Madli Jalaka sõnul on Saksamaal neid suur valik, kas või astelpajuga teesegusid, mida meil ei valmistata.
Mari, mis paneb hobusel karva läikima
Kes tahavad aga terved olla, neil soovitab Jalakas iga päev mõne astelpajumarja süüa. Ja kui õhtul on alkoholi manustamisega üle pingutatud, tasub järgmisel hommikul segada üks karge ja organismi puhastav astelpajujook. Ilma kangemat kraami lisamata.
“Ega siis astelpaju ladinakeelne nimetus ei ole ilmaasjata Hippophae,” märgib Rõhu katsekeskuse juhataja. “Juba ammu pandi tähele, et astelpaju pani hobustel karva läikima.”
Tõsi küll, suksud ei söönud marju, vaid lehti. Kreeka keeles tähendab hippos hobust ja phaos säravat, läikivat.
Ka Mercedes Merimaa Pärnumaalt hindab astelpaju kõrgelt. Koduaia mõnelt taimelt saagi korjamiseks on ta leiutanud oma nipi.
Küpseid marju korjama minnes tõmbab kaitseks astelde eest kätte paksud nn keevitaja kindad, sätib plastvanni okste alla ja tõmbab oksad marjadest tühjaks, nii et lõhkevad marjad ja sirinal jooksev mahl pudenevad otse vanni.
“Astelpajust saab head Fantat teha,” ütleb ta silma pilgutades. Astelpajujoogi värvi annab täpselt Fanta tooni timmida, ja kui ka vurts sisse lasta, siis tõmbab lapsed haneks küll.
Kuidas tarvitada
- Marjadest võib pressida mahla ja külmutada seda jääkuubikukottides, siis on talvel hea igal hommikul üks vitamiinidest kubisev kuubik tee sisse sulatada.
- Marjad võib mee sees sügavkülma panna, et talvel lusika kaupa võtta.
- Külmutatud marjad võib enne üles sulamist hakklihamasinast läbi ajada ja saadud püreest jooki valmistada.
- Tõhus segu haiguse korral: segada üks osa püreed ja 3–4 osa rasvast jogurtit. Saadud segu võiks enne tarvitamist ööpäeva külmkapis seista, et rasvlahustuvad vitamiinid muutuksid inimorganismile kättesaadavaks. Seejärel maitsestada suhkru või meega.
- Astelpajujook on ka hea pohmellirohi.
Allikas: ML
