Aubraki lihaveised: sööda suhtes vähenõudlikud, head emad vasikatele

Aubrak (Au) on väga vana Kesk-Prantsusmaa mäestikest pärinev veisetõug, millel on rohkem kui 150 aastane aretuse ajalugu. Pärast Prantsuse munkade pikaajalist aretustööd avaldati esimene tõuraamat 1893. aastal.

See oli aubrakkide aretuse kõrgaeg, Prantsusmaal oli seda tõugu lehmi 300 000. Talvel peeti lehmi laudas, nad poegisid kevadel ja varsti pärast seda aeti nad mägedesse rikkalikele rohumaadele. Aubrakkide piimast valmistati juustu.

Pärast Teist maailmasõda, kui ilmusid uued piimatõud, nagu braunvieh ja holstein, langes aubrakkide arvukus järsult 10 000 loomale. Saksamaal on praegusel ajal ümmarguselt 2500 aubraki tõugu ammlehma, nendest pooled on kantud tõuraamatusse.

Suuruselt keskmine

Aubraki veiseid kasvatatakse liha tootmiseks. Loomad on värvuselt hele- kuni tumepunased, pikkade laiali asetsevate sarvedega. Nina ja silmade ümber on valged rõngad, jalad ning kõhualune on samuti valged.

Aubrak kuulub Euroopa arvestuse järgi suuruselt keskmiste tõugude hulka. Lehmade keskmine elusmass on 550−750, pullidel 850−1100 kg. Aubrak on sööda suhtes vähenõudlik ja kasutab seda hästi. Üldse on see vastupidav tõug, kõrge resistentsusega haigustele, pika eluea ja kerge poegimisega. Olgugi, et see on lihatõug, kasutab osa Prantsuse farmereid aubraki lehmi ka piima tootmiseks. Piimast valmistatakse traditsioonilist kohalikku, laguiole-juustu.

Enamikke lehmi peetakse seal kui ammlehmadena. Prantsusmaal ristatakse 60% aubrakkidest šarolee tõugu pullidega, kuna see suurem tõug sobib hästi täiustama aubrakkide lihaomadusi.

Kingitus leedulastelt

Aubrakkide Eestisse toomine sai alguse üsna juhuslikult. Igal aastal toimuvad Eesti, Läti ja Leedu lihaveisekasvatajate kokkutulekud. 2009. aastal oli see Eestis. Viimasel ürituse päeval soovitasid leedulased eestlastel ka endile aubrakid muretseda, sest nemad hindasid neid väga kui kergelt poegivaid ja suurepäraseid söödakasutajaid. Miinuspooleks, nagu limusiinidelgi, on kartlikkus.

Kuna eestlaste vastus oli kõhklev, lubas Leedu esindaja meile ühe aubraki pulli kinkida. Sügisel mindigi Leetu kingitusele järele ja osteti ühtlasi ka mõned lehmikud. Seega lisanduski 2009. aastal Eestisse aubraki tõug. Loomad asusid elama Jõgevamaale.

Käesoleva aasta algul oli Eestis neid veiseid kokku 14, sh 5 ammlehma. Võib arvata, et nende arvukus siin hakkab suurenema tänu heale söödakasutusele ning suurepärastele lihavormidele.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 3/2012.