ELis kehtivad ühed rangeimad loomade heaolu standardid, mis hõlmavad põllumajandusloomade kasvatamise, transpordi ja tapmise eeskirju.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) seob põllumajandusettevõtjatele tehtavad otsemaksed loomade heaolu minimaalsete nõuete täitmisega, samas kui maaelu arengu poliitika ergutab põllumajandustootjaid kõrgemaid standardeid järgima. Ajavahemikuks 2014–2020 on liikmesriigid maaelu arengu raames loomade heaolu toetuseks eraldanud 1,5 miljardit eurot.

Põllumajandusloomade heaolu kontrollimise ja ELi loomade heaolu strateegia üldise rakendamise uurimiseks külastasid audiitorid viite liikmesriiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Rumeenia.

Audiitorid leidsid, et ELi meetmed olid mõnes valdkonnas edukad olnud, kuid miinimumstandardite täitmisel esines endiselt probleeme. Nõuetele vastavuse kontrollide koordineerimist oleks võimalik parandada ja ÜPP-d võiks kõrgemate loomade heaolu standardite edendamise nimel paremini kasutada.

Aruande eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski märkis, et „loomade heaolu on ELi kodanike jaoks oluline teema. Euroopa Komisjon on aktiivselt tegelenud sidusrühmade väljendatud muredega, kuid lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel tuleks veelgi vähendada.“

Komisjon on nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutanud nii suuniseid kui täitemeetmeid. Komisjon on saavutanud edu mõningates olulistes valdkondades, nagu emiste rühmas pidamine ja munakanade puuris pidamise keelamine. Komisjon ja liikmesriigid on töötanud välja suunised, et parandada õiguslike nõuete mõistmist ja kohaldamist, ning levitanud neid ulatuslikult. Külastatud liikmesriigid olid tavaliselt komisjoni soovitused täitnud, kuid kohati kulus selleks palju aega.

Audiitorite sõnul on mõningates valdkondades endiselt puudusi, eriti seoses sigade sabade korrapärase lõikamise, pikamaatransporti ja kõlbmatute loomade transporti käsitlevate nõuete mittetäitmise ning tapmise ajal uimastamismeetodite kasutamisega.

Liikmesriikide ametlikel kontrollisüsteemidel on keskne roll. Audiitorid leidsid selles valdkonnas häid tavasid, eriti ametlike kontrollide järjekindluses, kuid täheldasid ka vajadust keskenduda suurema mittevastavuse riskiga valdkondadele ja ettevõtjatele. Liikmesriigid võiksid siseaudititest ja kaebustest saadud teavet paremini kasutada, et parandada loomade heaolu poliitika juhtimist.

Audiitorite sõnul olid liikmesriigid tavaliselt kehtestanud nõuetekohase loomade heaolu nõuetele vastavuse kontrollimise korra. Sellele vaatamata oleks kõnealuse kontrolli koordineerimist ametlike kontrollidega võimalik parandada. Lisaks oli juhtumeid, kus makseasutuste kohaldatud nõuetele vastavuse karistused ei olnud proportsionaalsed eeskirjade eiramise raskusega.

Audiitorid esitavad Euroopa Komisjonile mitmeid soovitusi selle kohta, kuidas loomade heaolu poliitikat paremini juhtida. Soovitused puudutavad loomade heaolu strateegiaraamistikku, tõhusamat täitmist, nõuetele vastavuse suuniseid, nõuetele vastavuse ja loomade heaolu vaheliste seoste tugevdamist ning loomade heaolu paremat käsitlemist maaelu arengu poliitika abil.

ELi loomakasvatussektor moodustab 45% ELi kogu põllumajandustegevusest, selle iga-aastane käive on 168 miljardit eurot ja see annab tööd ligikaudu 4 miljonile inimesele. Loomakasvatusega seotud sektorite (piima ja liha töötlemine, kariloomade sööt) aastakäive on ca 400 miljardit eurot. Loomade heaolu standardite järjepidev kohaldamine aitab nendes sektorites võrdseid tingimusi luua.