Audiitorite sõnul ei anna toetus erametsadele selgeid tulemusi
Liikmesriigid toetasid meetme raames tegevusi, mis ei vastanud selle eesmärkidele ja mida oleks sobilikum rahastada muude, teistsuguste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja kaasrahastamismääradega (tavaliselt madalamate määradega) meetmete raames.
Meetme 122 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine” rakendamist alustati eelarveperioodil 2007–2013. Meetmele eraldati programmitöö perioodil 2007–2013 kokku 535 miljonit eurot. Kontrollikoja audit tõi ilmsiks puudusi selle kavandamises, rakendamises ja järelevalves. ELi audiitorid järeldasid, et komisjon ja liikmesriigid ei hallanud metsade majandusliku väärtuse parandamise toetuse auditeeritud aspekte tõhusalt ja mõjusalt. Arvestades, et kõnealust meedet tahetakse rakendada ka järgmisel eelarveperioodil 2014–2020, soovitab kontrollikoda teha mitmeid muudatusi eesmärgiga tagada meetme kaudu ELi lisaväärtuse andmine.
Kontrollikoda leidis, et auditeeritud projektidest suutsid vaid vähesed oluliselt parandada metsade majanduslikku väärtust – seda kas maa väärtuse suurendamise (metsaradade ja -teede ehitamise) või puistute väärtuse suurendamise (metsandustööde, nagu kärpimine ja harvendamine) kaudu. Samuti leiti juhtumeid, kus avaliku sektori toetus oli ebaproportsionaalselt suur.
Arvestades praegu rakendatava meetme tulemusi, soovitab kontrollikoda komisjonil selle üle vaadata ja seejuures määratleda, mida kujutab endast metsade majanduslik väärtus, hinnata ELi vajadusi metsade majandusliku väärtuse parandamise toetamisel ning panna selgelt paika põhielemendid, mis tagaksid ELi toetuse suunatuse nendele vajadustele. Samuti kutsus kontrollikoda liikmesriike üles kehtestama asjakohane menetluskord, et tagada toetuste mõjusus investeeringuid saanud metsaalade majandusliku väärtuse parandamisel.
Kontrollikoda leidis, et liikmesriigid ei määratlenud ei enne ega pärast investeeringute tegemist metsaalade väärtust ega nõudnud seda ka toetusesaajatelt. Seetõttu on väga raske öelda, kas ELi toetuse kaudu on loodud lisaväärtust.
Audit hõlmas nii komisjoni kui valitud liikmesriike (Hispaania (Galicia), Itaalia (Toscana), Ungari, Austria ja Sloveenia), mis moodustasid üle 50% kõikidest deklareeritud kuludest.
