Maamajandus

Austria viljakasvatus: keskkonnasõbralik ning ökonoomne

 (3)
Austria tarbijad eelistavad väga selgelt kodumaist toitu

Viljelusvõistluse võitjate preemiareis: Austria farmid.
Austria farmidFoto: Lii Sammler, Maaleht

Austrias, Ungari piiri ääres asub Burgerlandi liidumaa, kus isegi pealinna Eisenstadti meer on farmer. Sealset viljakasvatust uurisid ka Eesti viljelusvõistluse mullused tšempionid Kaido Kirst, Martin Salu ja Mihkel Vainula.

Eisenstadti linnapeal Adalbert Endlil on üks farm Eisenstadti lähistel, teine Ungaris ning kolmas Kanadas.

„Kui Ungari oli veel sotsialistlik, algas minu kodu lähedalt kahe kilomeetri laiune piiritsoon,“ meenutab linnapea. „See oli mineeritud ning võis näha sõjaväelasi, püssitorud Austria poole pööratud.“

Kui aga Vene väed lahkusid ning piirid avanesid, taastus ajalooliselt tihe olnud side naabrite vahel, mis lõppes sellega, et Endl ostis endale Ungarisse farmi. „Odavam oli!“ selgitas ta, lisades et Austrias on põllumaa hektari keskmine hind 20 000, Ungaris aga 5000 eurot.

Kui bürgermeister kuulis, et linnas on Eesti põllumehed, teatas ta, et tuleb meiega lõunasöögile ning kutsus kõiki õhtupoolikul oma farmi külmale õllele.

Austrias on tänavu kuiv

Alustasime aga liidumaa põllumajanduskojast landwirtschaftskammerist, kus meiega kohtusid nõustamisteenistuse juht Stefan Wiener ning BASF-i kohalik esindaja Holger Kopp. Ka Holger on talunik, kes päris nelja aasta eest oma suguvõsa viinamäe, uuendas seda ning loodab tänavu villida oma esimesed veinid.

Seotud lood:

Austrias on üheksa liidumaad ning igas neist on oma põllumajanduskoda. Keskkoda asub Viinis. Kojal on vastavalt piirkonnale palju osakondi/toimkondi ning lisaks nõuandeteenistus. Liikmemaks on liikmetele hektari pealt.

Kuna põllumajandust peetakse oluliseks, rahastab landwirtschaftskammerite ülalpidamist osaliselt Austria riik ning osalt kohalik liidumaa. Tulu tuleb ka nõuandest, mida põllumehed agaralt kasutavad. Eriti suur on huvi veinitegemise kõrge kunsti vastu.

Lisaks nõustamisele teeb landwirtschaftskammer ka taimehaiguste ja -kahjurite seiret, kogu info edastatakse interneti teel ja põllumeestele on see tasuta.

Wieneri sõnul tänavu nendega suurt muret polnud. Tänavune suurim probleem piirkonnas on kuivus – kui tavaline sademete hulk on Burgerlandis keskmiselt 350 mm, siis tänavu on see 220. Nii et sealsed viljakasvatajad suuri saake ei oota.

Alam-Austrias on põllud, Ülem-Austrias loomad

Austrias on külvipinda ca 1,1 miljonit hektarit, koos rohumaade ja karjatamiseks kasutatavate alpiaasadega aga 3,5 miljonit ha. Farme on kogu maal kokku umbes 250 000.

Burgerlandis on põllumajandusmaad 124 000 ha. Piirkonnas on ülekaalus väiksemad farmid, nii 50-75 ha maaga. Viis farmi kasutavad maad rohkem kui 500 ha ja suurima farmi kasutuses on 2500 ha maad.

Burgerlandi liidumaa kuulub Alam-Austria koosseisu, kus ongi peamine taimekasvatus. Mägisemad Alpides asuvad liidumaad (Kärnten, Steiermark, Salzburg, Tirool) moodustavad Ülem-Austria ning seal peetakse lambaid ja veiseid. Varem peeti küll ka Burgerlandis lehmi, ent nüüd on piimafarme vaid 40.

Burgerlandis kasvatatakse talirapsi, talinisu, otra, maisi, päevalille, sojauba ja suhkrupeeti. Sojauba kasutatakse palju toidutootmises, näiteks sojapiim muutub tarbijate seas järjest populaarsemaks. Austria suhkrupeeti töötlevad kaks suhkrutehast, kuid palju töödeldakse ümber ka Ungaris, kus see on odavam.

Nisu keskmine saagikus on 4-6 tonni hektarilt, headel aastatel ka 7-8. Päevalille seemnesaak kõigub 1,5 kuni 4 tonni vahel hektari kohta.

Kuna suved on kontinentaalses Austrias kuivad ning soojad, siis kuivatit seal ei tunta. Teraviljal on koristusajal niiskusesisaldust kümmekond protsenti. Kuumal päeval on vili põlult tulles pigem liiga

soe ja seda ventileeritakse. Väga suur osa koristatud viljast läheb kohe elevaatorisse, kus see hoiustatakse ja müüakse vastavalt võimalustele. Peamised ekspordiviljad on durum-nisu ja teramais, mis lähevad enamjaolt Itaaliasse.

Lämmastikku lubatakse vähe kasutada

Üks tublimaid sealseid viljakasvatajaid on Robert Leeb, kellele kuuluvad piirkonnas ühed suuremad põllud. Kohale kihutas ta suure uue New Hollandi traktoriga, mil kultivaator taga, et koristatud rapsipõllul kõrt koorima minna.

„Traktor on traktor... See oli odavam,“ selgitab ta lühidalt traktorivalikut, lisades, et tema peab üht traktorit 10-12 aastat.

Maad on tal 180 hektarit ning põldudel kasvab päevalill, mais nisu ning raps. Tema rapsisaak on tavaliselt 4,5 tonni kandis hektarilt, päevalillel 3,5 t/ha.

Austrias kasvatatakse palju vahekultuure. Nii ka Leeb. Kuigi vahekultuuride segusid ka müüakse, segab tema need ise kokku ja külvab maha paar päeva pärast koristust. Segusse kuulub 5-6 kultuuri.

Pool maadest küntakse, näiteks päevalille ja maisi järel, mille juurestik on nii pikk ja lai, et ise mullas ära ei lagune.

Lämmastikuga selle piirkonna mullas probleeme pole. Seda ei tohigi palju panna, sest lubatud norm on 130 kg/ha . Küll tuleb mulda lisaks anda kaaliumit. Samuti kasutab ta (vee)puhastusjaamade jääkidest saadavat orgaanilist fosforit. Selle äraveo eest maksavad õnnelikud biopuhastite omanikud farmerile veel peale.

Robert Leebi külvikorras on taliraps, kaks nisu ja siis päevalill või mais. Maisi peavadki Austria farmerid põllu puhastajaks – see aitab umbrohust lahti saada.

Maaisu Leebil veel täis ei ole. Tema unistuseks on jõuda 35 hektarini, aga see on raske. Tema põllud asuvad Austria kohta nii heas piirkonnas, et hektari hind on 40 000 eurot. Maa tipphinnad on loomulikult pealinna Viini lähistel, kus keskmiselt tuleb hektari eest välja käia 95 000 eurot.

Usutakse, et Austria toit on parim

Põllumehed teevad head lobitööd ning kõik Austria tarbijad eelistavad väga selgelt kodumaist toitu.

„Alustasime 1995. aastal Austria põllumajanduse keskkonnaprogrammi, piirates vabatahtlikult näiteks põllukeemia kasutamist,“ selgitab Stefan Wiener. „Algul läks see raskelt,“ tunnistab ta, kuna farmerid polnud sellega nõus. Programm leidis aga riiklikku poolehoidu.

„Riik andis keskkonnatoetusi lahke käega ja farmerid hakkasid sellega nõusse jääma. Praegu on see juba harjumuseks kujunenud,“ tunnustab Wiener Austria põllumehi. Nüüd on see hea alus omamaise põllumajandustoodangu propagandaks.

„Meie põhiargument tarbijatele on, et Austria toitu toodavad meie oma põllumehed, kes armastavad meie kaunist loodust ning sellepärast teevad oma tööd nii keskkonnasõbralikult kui võimalik,“ selgitab Wiener tehtut. „Teine argument on muidugi kohalik toodang. Sellega saab alati usalduskrediiti osta.“

Lisaks rahvuslikule keskkonnaprogrammile tavapõllunduses on seal ka palju mahepõllumehi. Pea 20 protsenti põllumajandusest on mahe. Kui tavaline Euroopa Liidu makstav pindalatoetus on Austrias 350 eurot hektarilt ja keskkonnasõbralikkuse eest saab 40 eurot juurde, siis mahemehed saavad koos mahetoetusega hektari kohta 700 euro ringis.

Faktid

Austria põllumajandus

Põllumajandusmaad 3,5 mln ha, s.h ka rohumaad ja alpiaasad

Külvipinda 1,1 mln ha

Kasvtatakse: nisu, raps, päevalill, sojauba, mais

Keskmised saagid: nisu 7 t/ha, raps 4 t/ha, päevalill 3,5 t/ha

Farme 250 000, neis tegusamaid 20 000

Maa keskmine ostuhind olenevalt piirkonnast 20 000 - 45 000 eurot hektar


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare