Kaheksa miljoni elanikuga ja tiheda asustusega (95 elanikku 1 km²) Austrias on põllumajanduse võtmesõnadeks säästlikkus ja säilitamine, 90% taludest ja farmidest on liitunud põllumajandusliku säilitusprogrammiga.

Enamik talunikest on mahetootjad. Mahetalu staatust saada on lihtne, sest rohumaad on looduslikud ning loomad viibivad suure osa aastast karjamaadel.

Mahetoodang on tarbijate hulgas väga populaarne. Seda müüakse nii otse taludest kui supermarketites. Taludest müük on läbi aastate püsinud stabiilsena, kuid marketites on toimunud märgatav hüpe tarbimise suurenemise suunas. 15 aastat tagasi alustas Austria suurim kauplustekett 10 mahetootega, peamiselt piima ja piimatoodetega. Täna müüvad nad 1000 erinevat mahetoodet, see moodustab 10% kõigist toodetest ning mahetoodete müügist saadakse 15% käibest. Mahetooted on tavalistest toodetest oluliselt kallimad, kuid ostjaid see ei häiri. Väärtustatakse kvaliteeti.

Austria Mahepõllunduse ja Põllumajandusloomade Bioloogilise Mitmekesisuse Instituudi teaduri ja FAO põllumajandusloomade geneetiliste ressursside koordinaatori Beate Bergeri sõnul on vabapidamisel kanade munad ning mahedalt kasvatatud sigade liha väga nõutud. „Puurides on kanade pidamine Austrias keelatud, neid ei kasutata ka suurfarmides. Kuna sel moel peetavad kanad ei suuda rahuldada turu nõudlust, imporditakse märkimisväärne osa munadest. Paraku on need puuris peetavate kanade toodang, tarbija seda sageli aga ei tea,“ rääkis Berger.

Enamasti peetakse taludes veiseid. Koos peetakse nii piimalehmi kui ammlehmi. Palju kasvatatakse ka piimalambaid. Lihana tarvitatakse vaid täiskasvanud lamba liha, talleliha reeglina ei sööda. Vaid üks kord aastas – lihavõttepühade ajal – tehakse sellesse reeglisse erand.

Toiduhügieeni nõuded, mida rakendatakse, on väga ranged, ning neid peavad täitma nii suured kui väikesed tootjad, talunikud ja kaupluseketid. Ka ühe liitri piima müümine nõudeid eirates toob kaasa suure pahanduse.

Beate Bergeri sõnul on kariloomadel Austrias veel üks väga oluline roll täita. Nimelt pakuvad suvel mägikarjamaadel rohtu nosivad lehmad, lambad ja kitsed kohalikele inimestele kaitset talviste looduskatastroofide vastu: „Kui rohi jääb mägikarjamaadel pikaks, lamandub see lume alla ja muutub justkui kelguks, mida mööda laviinid orgudes asuvate külade poole tuhiseda saavad. Kui aga kariloomad selle madalaks söövad, ei saa lumi nii hästi libiseda ning tõenäosus laviinide tekkeks on tunduvalt väiksem.“