Avariis viis luud murdnud koerale tulid appi sajad loomasõbrad

 (9)
                     
Maaleht
Avariis viis luud murdnud koerale tulid appi sajad loomasõbrad
Bella Mia. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Võrumaal autoavariis raskelt viga saanud koer Bella Mia operatsiooniravi ja pikaajalise järelravi kulude hüvitamiseks on tänase seisuga 428 loomasõpra annetanud Eesti Loomakaitse Seltsi pangakontole ühtekokku 7508 eurot.

Kogutud annetuste eest on võimalik täielikult katta Bella Mia raviga seotud kulud ning ülejäänud raha eest abistada veel kümneid hättasattunud loomi.

Bella Mial oli kokku viis luumurdu, mille ravimiseks teostas Loomade Kiirabi kliinik kolm õnnestunud operatsiooni.

Alates 12. aprillist taastub erakordselt sõbralik ja leplik koerake operatsioonidest juba oma päästjate juures uues kodus. Koera taastusravi kestab ligikaudu kaks kuud. Loomade Kiirabi Kliiniku hinnangul peaks juba jaanipäevaks kõik ebameeldivused Bella Mia jaoks möödas olema.

“Eesti Loomakaitse Selts tänab südamest kõiki loomasõpru, kes vapra Bella Mia ravikulude hüvitamiseks annetuse tegid või muul viisil toetust avaldasid. Ühtlasi täname Loomade Kiirabi Kliiniku meeskonda, kes tegutses väga operatiivselt ning teostas vajalikud operatsioonid,” teatas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Tania Selart.

Selarti sõnul sõltub Eesti Loomakaitse Seltsi võimekus hüljatuid, hulkuvaid ja väärkoheldud loomi abistada heade inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide annetustest. Annetuste toel saab Eesti Loomakaitse Selts aidata 80-90 abivajavat looma kuus. Kuu lõikes toetatakse umbes 3000 euro väärtuses vigastatud loomade ravi ja teisi veterinaarseid protseduure. Samuti jagab selts hättasattunud loomadele toiduabi.

Siinkohal tuletab Eesti Loomakaitse Selts inimestele meelde, et hulkuv loom on alati potentsiaalne õnnetuse ohver. “Palume kõigil loomaomanikel lemmikud hoida oma territooriumil ning teavitada omapäi liikuvatest neljajalgsetest lähimasse loomade varjupaika või kohalikku omavalitsusse,” rõhutas Selart.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.