Avo Samarüütel sai lahti kolmesajast olematust loomast
Tähelepanu keskmesse sattus Tartumaal tegutseva OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel tänavu augusti lõpus, kui tema lauta väisas peaminister Andrus Ansip.
Täpselt samal ajal oli Samarüütel saanud keskkonnaametist 20kordse keskkonnatasu nõude summas 40 774 eurot ja 10 senti.
Raha sissenõude põhjuseks on, et OÜ Männiku Piim jäi keskkonnakompleksloa taotlemisega hiljaks.
Nimelt nõutakse Eestis erinevalt teistest ELi liikmesriikidest loomapidajatelt keskkonnakompleksluba, kui laudas on üle 300 lehma. Kes luba õigel ajal ei taotle, maksabki 20kordse keskkonnatasu.
8000 eurot olematut tasu
Keskkonnaameti kontrollaktis toodud arvutused ajasid põllumehel aga harja punaseks.
Nimelt olid ametnikud tema hinnangul nii trahvipäevi kui ka lehmi valesti arvestanud, lisanud 300 olematut looma. OÜ Männiku Piimal on laudas loomi tegelikult üle 600, kirjas oli aga üle 900, n-ö rekordkvartalis isegi 1007.
“Kogu noorkari oli topelt kirja pandud,“ kinnitab põllumees.
Samarüütel esitas oma vastuväited, nõudes ränkade arvutusvigade kaotamist ja keskkonnatasu nõude vähendamist.
Oktoobri lõpul tuligi keskkonnaametist teade, et uute arvutustega on sissenõutav summa umbes 33 000 eurot. See tuleb OÜ-l Männiku Piim maksta. “Kui ma poleks õiendama hakanud, oleks pidanud veel 8000 eurot maksma,” teatab tipp-põllumees.
Ka keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala näeb esimesena asja head poolt.
“Peamine pole mitte see, kas tegu oli vääriti mõistmise või valesti arvutamisega, vaid see, et amet on avatud diskussioonis kõigi oma klientidega, valmis neid ära kuulama ja vajadusel tegevust korrigeerima,” kinnitab ta.
Ka toob Taimar Ala esile, et mingisugust keskkonnatasu määramist veel ei olnud. “Koostatud oli kontrolli leide ja järeldusi kirjeldav akt, mis oli antud Avo Samarüütlile just selleks, et ta saaks andmeid kinnitada või ümber lükata.”
Sellise kadalipu läbimine ja hiigelnõue on teinud Samarüütli üheks eestkõnelejaks teemal, et keskkonnakompleksluba põllumeestelt üldse maha võetaks.
“See absurdne nõue tuleb kaotada, et niipea, kui gaas lehma tagumikust välja tuleb, peame maksu maksma, mujal Euroopas seda nõuet ei ole!” põrutab Samarüütel. “Eesti on kõige puhtama õhuga, kõige säästlikum ja meil on maks peal, kurat!”
Ka põllumajandusministeerium on korduvalt pöördunud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse poole ettepanekuga muuta keskkonnaalaseid õigusakte. Viimases kirjas 6. novembrist, mille on allkirjastanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, tuuakse esile, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide kohaselt ei ole veisekasvatuse puhul kompleksloa omamise nõuet.
“Loa nõudmine veisekasvatusega tegelevatelt ettevõtetelt seab Eesti põllumajandustootjad raskematesse konkurentsitingimustesse,” rõhutab Seeder oma kirjas.
Eesti põllumehed peavad tegema lisakulutusi nii parimale võimalikule tehnikale kui ka loa taotlemisele, samas kui mujal ELis veisekasvatajatelt selliseid kulutusi ei nõuta.
Vastust pole aga minister Pentus-Rosimannuselt tulnud.
Samarüütli juhtumi vastu on tundnud elavat huvi ka peaministri Andrus Ansipi büroo, nõudes näha kõiki vastavasisulisi dokumente.
Peaministri büroo vastus
Nüüd teatas peaministri nõunik Mihkel Lees Maalehele, et OÜ Männiku Piim keskkonnatasu arvutati tõepoolest valesti, aga vaadanud teemat ka laiemat.
“Meile teadaolevatel andmetel on Eesti Põllumeeste Keskliit teinud ettepaneku tõsta veisekasvatuse kompleksloa künnisvõimsus kompleksloa puhul 300-lt 400-le, et see oleks kooskõlas ka HELCOMi Läänemere tegevuskavaga. Siin on tegu ettepanekuga, mida tuleb põhjalikult analüüsida ja vajadusel ka ellu viia,” toob Lees esile.
See tähendab, et tulevikus tuleks kompleksluba taotleda alles alates 400 kariloomast, mitte 300st nagu praegu.
Samas rõhutab nõunik, et “olukorras, kus põllumajandus on vee saastamises Eestis kolmandal kohal, ei ole kompleksloast loobumine siiski õige”.
Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra kinnitab, et keskliit on nüüd teinud ettepaneku korraldada Riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni ühisistung, kuhu on palutud asja arutama ka mõlemad ministrid.
Samal teemal: “Kes lisas aasta põllumehe lauta mitusada olematut looma?”, ML, 13. september ja “Peaminister tuleb trahvi saanud aasta põllumehele appi”, ML, 6. september
