Üks uuringu autoreid professor Mati Roasto, andis saalitäiele kuulajatele teemast põhjaliku ülevaate. Sellest selgus, et ohtlikemad bakterid – Roasto hinnangul „superstaarid“ – on praegu Listeria monocytogenes ning Campylobacter spp, rasket haigust võib põhjustada ka verotoksiline Escherichia coli.

Üks põhjusi on nende hea vastupidavus, näiteks talub listeria hästi madalaid temperatuure, voolavat vett ja kloori, verotoksiline E. coli on aga üsna resistentne ravimite suhtes.

Neid leidub loomade soolestikus, kus nad tavatingimustes tõvestavad pole. Neid võib olla ka joogivees ja kastmisvees, kalas, lihas, köögiviljades, samuti piimas.

Mati Roasto ütles, et toorpiima joomist pole mõtet keelata, küll peaks aga piimaautomaatidele panema hoiatuskirja. Ta tõi näiteks ühe slaidi Inglismaalt, kus piimaautomaadil oli kiri, et piim tuleb ära tarvitada kahe päeva jooksul, pole kuumtöödeldud ning võib kahjustada teie tervist.

Eestis pole registreeritud mitte ühtki neist tulenevat haiguspuhangut, kuna nende ohtlikkus on erinev, samuti sõltub see organismi vastupanuvõimest.

Et kuulajad, kellest paljud olid loomaarstid või veterinaarametnikud, bakteritest rohkem uut infot saaksid, andsid EMÜ doktorandid Mihkel Mäesaar ning Toomas Kramarenko pärastlõunasel toidutehnoloogia ja –hügieeni paralleelsessioonil igast nimetatud bakterist ka täpsema ülevaate.

Ettekandeid ja näitmaterjale oli kahepäevasek konverentsil palju. Lisaks bakteritele räägiti loomade söötmisest, piimanduse konkurentsivõimest, saastetasudest jpm.