Heal juhul 196 eurot hektarile

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri selgituse järgi tähendab Balti erisuse arvestamine seda, et Baltikumi otsetoetused peaksid võrdsustuma kiiremini kui Euroopa Komisjon algul välja pakkus.

Selle kohta, kui kiiresti see toimub, on Seedri sõnul mitu varianti. “Kõige realistlikum on see, et jõuame järgmise perioodi jooksul EK pakutud 156 euro asemel 196 euroni hektari kohta. See on suur samm edasi.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juht Roomet Sõrmus tõdeb samuti, et see on positiivne areng. “Samas pole täpselt teada, millises tempos selleni liigutakse,” lisab ta.

Ülemkogu presidendi Herman van Rompuy valitsusjuhtidele üle antud viimasest eelarvekavast paistab, et ühise põllumajanduspoliitika eelarvet suurendataks praeguse plaani järgi 8 miljardi euro võrra. See tähendab Eesti jaoks, et otsetoetused tõuseksid 196 euroni hektari kohta 2020. aastaks. Kui see arv läbirääkimistel püsima jääb, saaksid Balti põllumehed otsetoetusi järgmise perioodi lõpuks umbes 75% tasemel Euroopa Liidu keskmisest.

Otsuste järgi võivad Balti riigid loota küll põllumajanduse otsetoetuste kiiremat võrdsustumist, kuid maaelu toetuste maht võib väheneda kuni 15%. “Maaelupoliitika vahendite täpset jaotust pole teada, kuid praeguste ettepanekute kohaselt see võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega langeb,” tõdeb Sõrmus.

Kokkuleppele jõudmine võtab aega

Põllumajandusministri sõnul pole ülemkogu otsused lõplikud, sest need peab heaks kiitma Euroopa Parlament. “Parlament ülemkogu otsust Balti riikide jaoks halvemaks ei tee, küll aga lükkab parlamendi muudatusettepanekute arutamine eelarve kinnitamist edasi,” kardab Seeder. “Uue eelarveperioodi alguse ja lõplike otsuste tegemise vahele jääb liiga vähe aega.”

Seni oli ELi uutel liikmesriikidel õigus maksta väiksemate otsetoetuste kompenseerimiseks oma eelarvest täiendavaid otsetoetusi ehk nn top-up’e. Praeguse seisuga ei tohi ELi liikmesriigid neid enam pärast 2013. aastat maksta. Kui toetus tõuseb vähe ja top-up’i enam maksta ei tohi, võib juhtuda, et sisuliselt otsetoetused, võrreldes praeguse ajaga, langevad. Kui ELi eelarve vastuvõtmine venima jääb, peaks riikidel säilima õigus maksta oma tootjatele siseriiklikku lisamakset ka veel 2014. aastal.

“Selle küsimuse me kindlasti tõstame,” lubab põllumajandusminister. “Ei saa välistada, et see vajadus tekib.”

2014.−2020. aasta eelarvet käsitlev Euroopa Ülemkogu istung lõppes Brüsselis ilma kokkulepet saavutamata. Praegu kehtiv eelarveperiood lõpeb 2013. aastal. Et järgmine mitmeaastane finantsraamistik sujuvalt rakenduks, oleks vaja kokkuleppele jõuda hiljemalt järgmise aasta alguses.

Ülemkogu tuleb uuesti kokku veebruaris. “Meeleolude ja väljaütlemiste valguses võib arvata, et veebruari algul suudetakse 2014.−2020. aasta eelarves kokku leppida,” loodab Seeder.



OTSETOETUSED

Balti erisus

- Aastatel 2014−2017 suureneks Eesti toetusümbrik nelja võrdse aastase sammuga, jõudes 2017. aastaks 58% tasemeni ELi keskmisest ehk 156 euroni hektari kohta.

- Kolme viimase eelarveaasta jooksul tõuseks toetusmäär sellises tempos, et see jõuaks 2020. aastal 75% tasemeni ELi keskmisest ehk 196 euroni hektari kohta.

Allikas: Maaleht