Balti põllumehed saadavad Brüsselisse vana ja väsinud traktori

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini ulatusliku aktsiooni "Balti ÜPP traktor“, mille eesmärgiks on toetada hästi finantseeritud Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmist ning tugeva ühise põllumajanduspoliitika kujundamist. Selle aktsiooni abil juhime jätkuvalt tähelepanu Balti riikide ebavõrdsetele otsetoetustele.

"Ainult tugev, õiglane ja piisavalt rahastatud EL ühine põllumajanduspoliitika suudab tagada meie inimeste varustamise taskukohase, kvaliteetse ning kohaliku toiduga. Tänased ebavõrdsed toetused takistavad Eesti põllumajanduse potentsiaali kasutamist,“ selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

12. novembril kell 12 alustab Tallinnast Vabaduse väljakult vana ja väsinud MTZ-80 teekonda läbi Eesti, Läti ja Leedu linnade Brüsselisse. Eestis on traktori peatuspaikadeks 12. novembril Rapla (kell 15, Kultuurikeskuse ees, Tallinna mnt 17a), Türi (kell 17, Wiedemanni tn 4b parklas) ja Viljandi (kell 19, Uus tn 1 parklas) ning 13. novembril Tartu Raekoja plats (kell 11), Võru Vabaduse plats (kell 14) ja Valga (kell 17, Vabaduse tn 38 parklas). 

Igas linnas toimub üritus, kus jagatakse infomaterjali, peetakse kõnesid ja mängib orkester. Tallinnas, Raplas, Viljandis, Võrus ja Valgas jagatakse rahvale tasuta värsket piima, Tartu inimesed saavad osa põllumeeste tänavusest kartulisaagist.

14.-16. novembrini peatub traktor Lätis Valmieras, Riias ja Bauskas, 17. novembril Leedus Kedainiais ja 20. novembril Saksamaal Berliinis ning jõuab 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks Brüsselisse. EL Nõukogu hoone juures, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020, toimub Balti riikide põllumeeste ühismeeleavaldus.

Selle aktsiooniga nõutakse siinsetele põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi ELi ühisturul. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleksid Balti riikide põllumajandustoetused ka järgmise seitsme aasta jooksul ühenduse kõige madalamad. Eesti toetused ulatuksid aastatel 2017-2020 vaid 58% EL keskmisest. Läti toetuste tase ulatuks 54% keskmisest ja Leedu otsetoetuste tasemeks kujuneks 65%. Vaatamata meie väikestele toetustele, oleksid need ka kõigele lisaks 2014. ja 2015. aastal tunduvalt madalamad 2013. aasta tasemest, sest Balti riigid ei tohi siis enam maksta riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi.

Kuigi põllumehed on viimase kümnendi jooksul tootmisesse palju investeerinud, siis võrreldes vanade EL riikidega on meie põllumajanduse põhivaraga varustatus endiselt madal ja investeerimisvajadus jätkuvalt väga suur. Ligi pool meie põllumajanduse masinapargist on amortiseerunud. Liiklusregistri andmetel on 70% Eesti traktoritest rohkem 10 aastat vanad. Brüsselisse sõitev vana Belarus sümboliseeribki meie põllumajanduse arenguprobleeme ja tänaseid Balti põllumeeste ebavõrdseid konkurentsitingimusi.