Muidugi mitte. 22.−23. novembril toimub Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumine, kus arutatakse eelarve kava aastateks 2014−2020 – just see määrabki meie põllumajandustoetused.

On tõsine ohu märk, et meie ebavõrdsete toetuste küsimust pole isegi lülitatud eelarvekava läbirääkimiste teksti. Valitsustele saadetud eelnõus on Eesti põllumeeste otsetoetuste määraks märgitud endiselt 58% keskmisest. Põllumajandusministri ja valitsusjuhi suust ning kuluaarides oleme kuulnud 75% tasemest ja Balti erisusest, kuid ametlik dokument seda ei kajasta.

Meie ülesandeks on ebavõrdsete toetuste teema jätkuv selgitamine ja hoidmine avalikkuse teravdatud tähelepanu all.

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.−22. novembrini ulatusliku aktsiooni “Balti ÜPP traktor”, mille eesmärk on probleemi jätkuv teadvustamine nii Baltimaades kui ka Saksamaal ja Brüsselis.

12. novembril kell 12 alustab Tallinnast Vabaduse väljakult vana ja väsinud MTZ-80 teekonda läbi Eesti, Läti ja Leedu linnade Brüsselisse. Eestis on traktori peatuspaikadeks 12. novembril Rapla, Türi ja Viljandi ning 13. novembril Tartu, Võru ja Valga. Igas linnas toimub lühike üritus, kus jagame infomaterjali, peame kõnesid ja mängib orkester. Püüame rahvale jagada ka head Eesti toitu.

Alates 14. novembrist peatub traktor Lätis, Leedus ja Saksamaal Berliinis ning jõuab 22. novembril ülemkogu ajaks Brüsselisse. Samal päeval on seal kavandatud ka Balti riikide põllumeeste meeleavaldus.

Miks just vana Belaruss? Kuigi põllumehed on viimase kümnendi jooksul tootmisse palju investeerinud, on meie põllumajanduse põhivaraga varustatus endiselt madal ja investeerimisvajadus endiselt väga suur.

Ligi pool meie põllumajanduse masinapargist on amortiseerunud. Liiklusregistri andmetel on 70% Eesti traktoritest rohkem kui 10 aastat vanad.

Vana Belaruss sümboliseeribki meie põllumajanduse arenguprobleeme ja praegusi Balti põllumeeste ebavõrdseid konkurentsitingimusi.

Kuidas Eesti inimesed teid toetada saaksid?

Põllumajandustoetuste näol on tegu kogu põllumajandus- ja toidusektorit ning tarbijaid oluliselt mõjutava küsimusega, mistõttu ootame toetust nii põllumeestelt kui kõikidelt neilt, kes tunnetavad vastutust kodumaise toidutootmise hea käekäigu eest. Iga toetus on oodatud nii kiiresti kui võimalik, kuid selle võib üle kanda ka kuni 20. detsembrini 2012.

Kui keegi soovib meile ap­pi tulla, tuleks ühendust võtta kas põllumeeste keskliiduga
(tel 524 5875, info@eptk.ee) või põllu­majanduskojaga (tel 600 9349, anne@epkk.ee) ja anda teada oma võimalusest aktsiooni toetada. Olen iga kell valmis telefonil 508 7320 vastama kõikidele küsimustele.

Toetuse suuruse võib määrata ise, arvestades oma võimalusi. Juhul kui suudame koguda rohkem raha, kui on vaja traktori projektile, kasutame seda sihtotstarbeliselt otsetoetuste teemaga seotud selgitustegevusteks. Tõenäoliselt lõpliku otsuseni sellel ülemkogul ei jõuta ning lähikuudel on vajalikud lisaaktsioonid teema hoidmiseks avalikkuse tähelepanu all.

Mõlema organisatsiooni kodulehel anname jooksvalt teada annetuste laekumisest ja sellest, kuidas raha on kulutatud.

Kui meil ei oleks kindlat veendumust, et võitlus ebavõrdsuse kaotamise eest kannab vilja, siis istuksime, käed rüpes. Me ei tee seda, vaid võitleme edasi.

Põllumeeste liit ja EPKK on aktiivselt tegutsenud nii Eestis kui Brüsselis, et teadvustada toidutootjate rahulolematust. Juunis kogusime Eestis üle 25 000 toetusallkirja ja Baltimaades kokku ligi 64 000. Allkirjad andsime üle Europarlamendi presidendile Martin ­Schultzile, kes on pärast seda mitmel korral väljendanud toetust meie nõudmistele.

Koos Läti ja Leedu põllumeestega oleme korraldanud mitu meeleavaldust, mis on aidanud probleemi laiemalt teadvustada.

Meie esindajad on korduvalt kohtunud põllumajandusvolinik Dacian Cioloşe kabineti liikmetega, samuti on olnud mitmeid kohtumisi eurokomisjoni põllumajanduse peadirektoraadis.