Bernhardiin - suur ja mõnus sõber
Bernhardiinid ehk rahvakeeli bernad tunduvad esmapilgul suured mõnusad kaisukarud. Ent milline hing on tegelikult selle suure looma sees, mida peaks tulevane bernhardiinipidaja endale selgeks tegema, uurime atesteeritud koertekoolitajalt Sirje Vetsilt.
Koertekoolitaja Sirje Vets on kogenud, et inimesed pöörduvad asjatundjate poole oma küsimustega alles siis, kui nad on juba koera soetanud, aga mitte enne seda.
Arukam oleks aga vastupidi.
"Kindlasti saab ju vältida olukorda, kus mitu kuud pärast kutsika koju-toomist avastatakse, et see koer ei olegi perele nii väga sobilik."
Sirje Vets on veendunud, et ükskõik millist koera soovitakse endale soetada, tasub eelnevalt teha taustauuringuid konkreetse tõu kohta, küsitledes erinevaid "koeramaailma" asjatundjaid.
Bernhardiinidega on Sirje Vetsil treenerina olnud palju kokkupuuteid koolitusplatsil ja ka koduvisiite tehes. Ta leiab, et ühegi koera kasvatamisse ei tohi suhtuda selliselt, et kuna mul on mingit konkreetset tõugu koer, peab teda kasvatama just nii ja mitte kuidagi teisiti.
"Tegelikult tuleb kõiki koeri alati kasvatada selgete kindlate reeglite järgi - neile peavad selgeks saama inimühiskonnas kehtivad käitumisreeglid ja meie kohustus on neile need selgeks teha. Koer peab mõistma, et ta on karja, st perekonna, kõige madalamal astmel paiknev liige, ning käituma vastavalt." Kogenud treeneri sõnul pole vahet, kas tegemist on 60-90-kilose või paarikilose isendiga. Sagedased on juhused, kus omanik vaatab heldinult mõnusat karvast bernhardiinikutsikat, suutmata talle midagi keelata, sest ta on ju nii armas. Sirje Vets hoiatab: sellisel juhul peab omanik arvestama, et suureks kasvades teab koer täpselt, et peremees on see, keda tema kamandab, ja mitte vastupidi.
Kujutage nüüd endale ette, kuidas selline võimas koer teeb teile selgeks: "Nüüd läheme sinna, kuhu mina tahan. Ja teeme seda, mida mina tahan..." Kõlab hirmuäratavalt?
Sirje Vets on kindel, et bernhardiinid on tegelikult väga hästi kasvatatavad-koolitatavad, kuid selleks peab omanik pühenduma loomale väga põhjalikult vähemalt koera esimesed paar aastat.
Beethoveniks tohutu tööga
Bernhardiinid võtavad treeneri hinnangul väga hästi õppust ja neile meeldib koolis käia. Märkimisväärne on aga, et bernat õpetades tuleb osata edeneda tunduvalt aeglasemalt kui mõne teenistuskoerte tõu esindaja puhul. Nad on lihtsalt loomult pikatoimelisemad.
"Eriline näide on Beethoveni-nimeline koer samanimelisest filmist. Ainult suurepärase koolituse läbiteinud koer saab filmis niimoodi mängida nagu seal see koer. Inimesed arvavad tihtipeale, et kõik on selle tõu loomuses, kuid kahjuks nad eksivad. Selle taga on tohutu töö."
Kooli on vaja kutsikas viia kohe pärast vaktsineerimist. Treener teab, et selles vanuses on koer nagu vaha, mida on kerge voolida. Selleks ajaks, kui tuleb murdeiga, on omanikul juba palju teadmisi-oskusi sellise mürsikuga käitumiseks.
Sirje Vets on palju näinud olukordi, kus bernakutsikal lastakse kasvada parajaks vasikaks ning siis äkki avastatakse: "Mu koer ei saa üldse aru, mida ma temalt nõuan!" Ka siis ei ole tema hinnangul hilja koolitajate poole pöörduda, kuid sedapuhku peab omanik arvestama tunduvalt suurema tööga.
Kaaslane, mitte valvur
Väga tähtis on Sirje Vetsi sõnul teha koerale selgeks inimühiskonnas elamise reeglid. Selleks on vaja temaga palju käia erinevates kohtades - rahvarohketes paikades, jalgratturite ja uisutajate läheduses, kinnistes hoonetes, metalltreppidel jm. Hea trenn on jalutamine mööda tänavat, kus kahel pool hoovides lärmavad kasvatamatud koerad. Ääretult oluline on sealjuures omaniku oskus loomale signaalidega märku anda, nii et ta aru saaks, kuidas tuleb sellises kohas käituda.
Bernhardiin võib olla väga isekas ja umbusklik, kui teda piisavalt ei sotsialiseerita ega koolitata. "Ei tasu arvata, et bernhardiini peaks endale võtma siis, kui olete kolimas oma majja. Te teete selle suure looma väga õnnetuks, kui ei tegele temaga ning võtate ta vaid majavalvuriks. Tänapäeval on parim valvur turvateenistus. Koer - olgu see bernhardiin, mõni muu tõug või hoopis ilma tõuta koer - peaks tulema teile ennekõike ikka meeldivaks kaaslaseks," on Sirje Vetsi soovitus.
Millele tasuks mõelda tulevastel bernhardiiniomanikel
- Bernhardiin ei pruugi olla flegmaatik. Tal on vahel küll nn pikad juhtmed, aga ta võib olla väga energiline.
- Täiskasvanud koer kaalub 60-90 kg ning kui selline mürakas on õpetamata, võib ta sisuliselt teha peremehega, mida tahab. Sageli teebki.
- Bernhardiin pole mitte mingil juhul toakoer! Mõnedel inimestel on väärarusaam, et lühikarvaline bernhardiin ei sobi õuekoeraks. Tegelikult on ka lühikarvalisel väga paks karvkate ning ta peab väljas 20 külmakraadiga kenasti vastu. Kuut ei pruugi olla ülemäära soojustatud, kindlasti aga tuulekindel.
- Kuna berna kasvab kutsikaeas väga kiiresti ning tema jalgadel on seetõttu suur koormus, tuleb kindlasti teraselt jälgida koera toitumist. Ta peab saama kätte kõik vajalikud toitained, kuid üle toita ei tohi.
- Bernat ei tohi mitte mingil juhul jooksutada ratta kõrval! Samas jalutuskäigud, müramine, ujumine jms on igati teretulnud ja lausa vajalik.
- Bernhardiin pole mitte mingil juhul valve- ega ketikoer!
