Biolagunev kile võib meie põldudel ilma teha

Kui sojaoakatsed kilemultši tehnoloogiaga Eestis vilja kannavad, pole võimatu, et paljud põllumehed pööravad rapsi asemel peagi pilgu hoopis loodussõbralikuma sojaoa poole.

“Sojaoa tava- ja kilekülvi koristamise vahe oleks tänavu olnud üle kahe nädala kilekülvi kasuks, kui vaid sel ajal kogu aeg sadanud poleks ja põllule saanuks,” räägib Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) kaunviljade ja talirüpsi teadur Lea Narits.

Kevadel oli Maaleht kohal, kui Jõgeval taimekasvatusinstituudi katsepõldudel kasutati sojaoa külvil teist aastat Eestis veel uudset kilemultši tehnoloogiat. Katselappidele külvati Iirimaa firma Samco System kaherealise katsekülvikuga Eesti seni ainsat oma sojaoasorti ‘Laulema’ ja masin kattis külvipeenra kohe ka biolaguneva kilega. Kõrvale külvati sojauba ilma kileta ehk tavamoel.

Õhuke biolagunev kile laguneb päikese toimel kuu või paariga, andes soojalembesele sojaoale kasvuperioodi algul mõnusa soojalaksu. Sel moel stardikiirenduse saanud taimed tärkavad varem, seemned valmivad ebasoodsa ilmaga aastalgi, ning mis eriti oluline – ka saak kasvab suurem.

“Kuigi päikest tänavu palju ei olnud, lagunes kile korralikult ära, ju ta sai kätte selle UV-kiirguse, mis tal vaja on,” annab Narits nüüd teada.