Blondiinid on populaarsed ka veisekasvatuses

 (1)
Blondiinid on populaarsed ka veisekasvatuses
Akviteeni hele (Blonde d’Aquitaine)Foto: Sven Arbet

Et saada suuremat looma ja paremat liha, toovad Eesti lihaveisekasvatajad meile sisse uusi tõuge. Mõne aja eest läks hinda simmental, nüüd on järgnemas akviteeni hele.

“Kuigi lihaveised on peamiselt rohumaaloomad, saab Rakveres paremat hinda siiski nende eest, kes on enne lihakombinaati saatmist tugevama sööda peal nuumatud ja kaaluvad kaheaastaselt juba 700–800 kilo,” ütleb lihaveisekasvatajate seltsi president ja loomapidaja Aldo Vaan.

Vaani Topi talu põhikarja moodustavad 80 limusiini ja heleda akviteeni tõugu ammlehma, lisaks poolsada mullikat. Neid on ta paaritanud nii limusiini kui akviteeni heledat tõugu pulliga.

Kuna Prantsusmaalt pärit akviteeni heleda tõu põhivärv on valge või kollakasblond, on tõu õige nimi Blonde d’Aquitaine, Eestis rahvakeeli blonde.

Elmarit oli kahju Rootsi jätta

Blonde pulli on Vaan kasutanud poolevereliste limusiinide ristamiseks. Ristamise eesmärk oli saada võimsam, kiirema kasvu ja suurema lihakehaga loom ning lisada limusiini tõu ilusale laiale seljale akviteeni pikem kere ja võimsam esiosa.

“Blonded on pika kerega ja kõrged loomad, nad annavad limusiinile suurust juurde,” selgitab Vaan. Tõugu iseloomustavad peened luud, mistõttu ta annab tapmisel kuni 65% liha. Tavaliste veiste tapasaagis on kõige rohkem 50, enamikul lihaveistel olenevalt tõust 55–60%.

Seotud lood:

Akviteeni tõu pluss on ka see, et ta kasvab kiiremini kui limusiin. Kui pooleaastased loomad on veel enam-vähem ühes kaalus, siis aastased blonde pullid võivad olla oma limusiini eakaaslastest kuni kolmandiku võrra raskemad.

“Minu jaoks oli oluline ka see, et tahan oma karja võimalikult rahulikke loomi. Blonded on rahulikud ja nende järglased limusiini poolevereliste ristanditega samuti,” lisab Vaan.

Mullu ostis Vaan endale Saksamaalt ka viis seemendusealist akviteeni mullikat. “Need läksid kevadsuvel Elmariga karja,” ütleb Vaan. Tänavu on mõned juba poeginud ning väiksed valged vasikad näivad end oma limusiinist sõprade hulgas hästi tundvat.

Elmar on rahulik kolmeaastane akviteeni hele tõupull, kes pärineb Rootsist. Kui tõuloomakasvatajate ühistu lihaveiste konsulent Reet Toi Rootsis limusiini tõumaterjali otsimas käis, hakkas talle silma ilus akviteeni pull.

““Kahju oleks teda maha jätta,” ütles Reet ja ma vastasin, et osta see siis mulle ära,” räägib Aldo Vaan, kuidas Elmar Topi tallu sattus.

Tänavu on karja minemas teinegi Rootsi päritolu akviteeni tõugu noor pull Elit, kelle Vaan ostis talvel Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu pullijaamast. Sellega on Topi talus alus pandud limusiini kõrval ka akviteeni heleda tõu põhikarjale.

Kuigi blondesid on viimastel aastatel rohkem Eestisse toodud, on tõupuhtaid akviteeni ammlehmi praegu vaid paarkümmend ning puhtatõulist akviteeni karja polegi.

Intensiivsed ja ekstensiivsed tõud

Eestis on praegu 14 lihaveisetõugu. Kõige enam on hereforde, kokku üle 11 500. Aberdiin-anguseid on üle 10 000 ning limusiine samuti ligi 10 000.

Kaks esimest, lisaks šoti mägiveis jmt vähem levinud tõud on vähenõudlikud ning neile piisab täis kasvamiseks peaaegu ainult karjamaarohust. Samas kulub selleks ka rohkem aega.

Nende lihakehad on väiksemad ja seepärast ei saa nende tõugude kasvatajad Rakvere lihakombinaadist sageli just parimat hinda.

Üks tõug pole parem kui teine

Küll on Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kuuluvad suuremad herefordi ja anguse tõu kasvatajad moodustanud MTÜ Liivimaa Lihaveis, mille eesmärk on propageerida puhtalt rohumaaveiste liha, õpetada nende loomade kasvatamist-pidamist ning leida turustamisvõimalusi. Sellega on nad ka väga hästi toime tulnud.

Limusiin ja simmental võivad kasvada korralikult nii ainult rohusöödal kui nuumafarmis, kus neile antakse ka jahu. Paljud nende tõugude kasvatajad kinnitavad, et viimasel juhul kasvavad nad kiiremini täis ning nõnda on neid lõppkokkuvõttes siiski kasumlikum ­pidada.

Suured ja kiirekasvulised ehk intensiivsed tõud on eelkõige šarolee ja akviteeni hele. Nad tahavad lisaks korralikule rohusöödale – rohule, heinale ja silole – ka jahu või muljutud vilja.

“Kuna nad on kiirekasvulised, vajavad nad rohkem energiat ja proteiini,” selgitab Aldo Vaan. Ta lisab, et ei saa öelda, et üks tõug on parem kui teine.Erinevatesse tingimustesse sobivad lihtsalt erinevat tõugu loomad.

Loe veel

Pärandkooslustele sobivad väikesekasvulised šoti mägiveised, rannakarjamaade head hooldajad on herefordid, kultuurrohumaadel aga tasub kasvatada intensiivsemaid kiirekasvulisi tõuge.

Akviteeni veistest loe ka
ajakirja Maamajandus mainumbrist.




TÕUG

Akviteeni hele (Blonde d’Aquitaine)

- Pärit Lõuna-Prantsusmaalt.

- Aretuseks kasutatud Garonne'i, Quercy ja Blonde Pürenee tõugusid.

- Esimene tõuraamat koostati 1962. a.

- Pika lihaselise kerega, tavaliselt valge, kuid võib varieeruda kuni pruunini.

- Suured lihased eelkõige rindkerel ja kaelal ning proportsionaalselt väike luude mass.

- Vasikad on saledad, kerge luustiku, väikese pea ja jalgadega, ent väga pikad.

- Pidamine on suhteliselt kerge ja iive kõrge.

- Sünnimass 44–47 kg.

- Täiskasvanud loomade kehamass: lehmad 850–1200 kg, pullid 1300–1600 kg.

- Tapasaagis kuni 65%.

Allikas: www.lihaveis.ee

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare