Samas on kümmekond viimast aastat tänu uutele lüpsilautadele, kus tekkibki vaid vedelsõnnik, olnud päevakorral ainult vedelsõnniku keskkonnamõju.

Keskkonnasäästlikult tuleb aga käidelda ka tahesõnnikut.

Seetõttu korraldas Eesti põllumajandus-kaubanduskoda koostöös Läti farmerite parlamendiga keskkonnaprojekti Green Agri raames Põlva Agro põldudel demopäeva, kus näidati kaasaegset tahesõnniku laotamise tehnikat.

Tutvuda sai viie firma tahesõnniku laoturitega. Masinaid tutvustas ja demonstratsioonesinemist juhtis Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudist.

Huvi demopäeva vastu oli suur, kohal oli ligemale poolsada põllumeest üle Eesti, lisaks grupp huvilisi Lätist.

Sõnnikulaoturite demopäev


Sõnnik nagu kompost

Kaasaegsed sõnnikulaoturid erinevad päris palju kunagistest vene omadest, mis väärtusliku orgaanilise väetise lihtsalt mööda põldu hunnikutesse plärtsis. Praeguste laoturite lisaseadmed — hasplid, freesid jms — teevad selle kraami nii peeneks, et see näeb välja nagu muld.

Samuti puistab kaasaegne tehnika selle ühtlaselt põllule.

“Tahesõnniku laoturite osas oli minu jaoks huvitav see, et laoturi ühe külje sai nö sulgeda, kui tahad näiteks tee ääreslaotada,” kommenteeris EPKK keskkonnavaldkonna juht ja ürituse eestvedaja Ann Riisenberg.

Üks sitt kõik?

Veel lisas Riisenberg, et kuigi tundub, et sõnnik on sõnnik, siis on erinevate loomade sõnnikul erinevad omadused. “Isegi tahesõnniku laotureid peaks valima vastavalt sõnniku omadustele, sõltuvalt nii loomaliigist kui allapanust," sõnas Riisenberg.

“Kui vaadata kui palju meil tekib Eestis poolvedelat sõnnikut, mida on keeruline vedelsõnniku laoturitega laotada, siis see poolvedelsõnnik, mis laotatakse tahesõnniku laoturitega, vajab lekkekindlat kasti. Seda just siis kui laotur sõidab laudast põllule,” lisas Riisenberg.

Kasuliku päeva lõpuks suundus üks sõnnikulaotur otsejoones Peri POÜ põllule, et proovida seal kanasõnniku laotust.