Dolomiit ajab Pööra küla pööraseks
Läinud nädala kolmapäeva hommikul kruvisid Pikknurme ja Pööra küla mehed Tartu-Tallinna maantee ääres Pikknurme jõe lähedal põllul asuvale reklaamalusele tähti.
"Ei Talteri kaevandusele!" kuulutasid suured ja selged rohelised tähed, nii et maanteel kihutavad autod ei pidanud lugemiseks õieti kiirustki alandama. Ja nende all ka veebiaadress www.kaevandus.ee, et kel huvi, saaks kodus või juba autos, kui sülearvuti kaasas, Internetist lähemalt uurida, miks siis kaevandusele "ei" karjutakse.
Teedeehitusfirma AS Talter tahab rajada Puurmani valda Jõgevamaale Pööra ja Pikknurme külade vahetusse lähedusse dolokivikaevanduse, kuid kohalike elanike arvates ei arvestata kaevanduse rajamisel nende huve, ka oleks karjäär kahjulik keskkonnale. Lisaks asub kaevandatava maa-ala vahetus läheduses staar-toonekure Tooni ja tema järglaste pesa.
Hädad paistavad aknast
Tähti kruttivaid mehi jälgib veidi eemalt Martin Puhm, kes ise ka ehk redelile roniks, kui kargud ei segaks. Ent kui jala saab varsti korda, siis kodu, mille kordategemisega on mees aastaid vaeva näinud, ähvardab oht.
"Kui kaevandus tuleb, kaob rahu ja vaikus, just see, mille pärast ma viie aasta eest selle maja siia ostsin," räägib Pikknurme küla Uue-Lusika talu peremees Puhm. Tartus puutööd tegev mees on nädalavahetustel talu korrastades sellesse palju raha pannud. Kui teadnuks, mis ees ootab, poleks seda tööd ette võtnudki.
"Naeruväärne selles loos on see, et mõne aasta eest sain keskkonnateenistusest tähitud kirja pika piirangute loeteluga, mida ma oma talu maadel teha ei või, kuna siia on rajamisel looduskaitseala, ja nüüd kaevandusele on nagu kõik lubatud," peab mees olukorda jaburaks.
Vahepeal lähevad külmas tuules tähti kruttivatel meestel Talteri nimes tähed segamini. Aga vahetus ei võta palju aega.
Nüüd saabub kohale kaevanduse vastu esivõitleja Katrin Joost koos elukaaslase Jüri Põltsi ja pisipoeg Georgiga. Nemad elavad Pööra küla Undi talus. Praegu veel metsade keskel. Katrin Joost ongi selle veebilehe kokku pannud, millele kaevandusevastane plakat viitab. On kogunud sinna kogu asjasse puutuva materjali, et kaevanduse, kui see ka tuleb, kahjulikud mõjud oleksid teada.
"Meile on see väga tähtis, sest tahame siin ka edaspidi elada," põhjendab Katrin Joost, miks ta nii innukalt kaevanduse asjaolusid on uurinud.
Kõik sai alguse vägagi ootamatult. Lõikuskuul 2007 tulid Talteri tellitud üldgeoloogilise uuringu teostajad Katrin Joosti koju küsima, kus nad saaksid ööbida või autot parkida. Jutu käigus saigi noor naine ja seejärel kogu ümbruskond teada, mida nende koduküla maadele plaanitakse.
Kaevandus 30 aastaks
Joostil on kaasas paks mapp 217 ha kohta tehtud uuringu tulemustega. Need näitavad, et siin asub kaks heade omadustega kõrgemargilise dolokivi maardlat, kuid kaevandamistingimused on rasked.
35,8 ha suurusel Pikknurme-Saduküla tee ning Pikknurme jõe vahelisel alal on dolokivi küll üsna maapinna lähedal (2,67 m), kuid 98,2% kaevandatavast dolokivikihist jääb vee alla, mis tähendaks kaevandamisel suurt põhjavee alanemise ohtu.
Et kaevandus ära ei upuks, on vaja ööpäevaringset vee ärapumpamist. See valge sogane vesi, 6337 m³ ööpäevas, suunataks Pikknurme jõkke.
"Karta on, et edaspidi laiendatakse kaevandust ka teisele poole jõge, 33,4 ha suurusele alale, kus kaevandatavat maavara on veelgi rohkem," arutleb Joost.
Olukorrast pildi saanud, tundub külarahvale tulevik üsna tume. Põhjavee alanemisega võib kaevudes vesi kaduda või selle kvaliteet alaneda ja tiigid tühjeneda.
Saduküla-Pikknurme tee, mis on lastele ka kooliteeks, muutub raskeveokitega tihedalt sõidetavaks. Lõhkamised karjääris, vibratsioon ja värin ümbruskonnas. Vaikusest ja rahust ei saa enam juttugi olla. Ja seda kõike 30 aastaks. Nii pikalt plaanitakse kaevandada esimeses, kõige sobivamaks peetavas karjääris.
"Need hirmud sundisidki tänavu kevadel saatma vallamajja 42 allkirjaga kirja, kus Pööra ja Pikknurme elanikud teatasid, et pole nõus kaevanduse tulekuga," seletab Joost.
Elanikke rahustas pöördumisele vastanud Puurmani vallavanema Rauno Kuusi avalik vastus valla suvises infolehes, kus Kuus ütles järgmist: "Vald on seisukohal, et Puurmani vallal pole vajadust võtta kasutusele kohaliku tähtsusega maardlaid."
Veel märkis Kuus, et vallal on käimas üldplaneeringu koostamine ning ka selles pole maavarade kaevandamist ette nähtud.
Seda üllatavam oli 18. septembril toimunud vallavolikogu istung, kus 13 liikmest 7 andsid Talterile nõusoleku geoloogiliste uuringute läbiviimiseks 35,8 ha suurusel alal.
Uuringuluba poleks tohtinud anda
"Mu isiklik seisukoht on, et volikogul poleks vaja olnud uuringuluba anda," räägib vallavanem Rauno Kuus nüüd. "Paraku oli volikogu seda meelt, et uurida ju ikka võib. Kui kaevandusloa andmiseks läheb, saab ju keelduda."
Joost, kes on seadusi lähemalt uurinud, leiab aga, et uuringuloa andmisega lõi vallavolikogu tegelikult eelduse kaevanduse tulekuks valda. "Keskkonnateenistus ei tohi väljastada geoloogilist uuringuluba, kui kohalik omavalitsus sellega nõus ei ole," teab Joost.
Kui aga uuringud on juba tehtud ja firma taotleb hiljem nende alusel kaevandamisluba, siis juhul kui omavalitsus keeldubki sellest, võib vastavalt maapõueseadusele anda loa ka valitsus.
Pööra ja Pikknurme elanikud, nüüd juba 72 inimest, esitasid volikogu uuringuloa peale vaide. Volikogu esimehe Üllar Schaffriku sõnul võidakse seda arutada 6. novembri istungil.
Mis puutub kaitsealuse must-toonekure püsielupaika, on temagi tulevik tume.
Maaülikooli keskkonnakaitse diplomiga Katrin Joost juhib tähelepanu, et naabruses asuvas Põltsamaa vallas ei sega Pudivere paekivikarjääri rajamist keskkonnamõjude hinnangu põhjal seegi, et väike-konnakotka püsielupaik asub kavandatava karjääri piirist 360 m kaugusel. "Meil jääb must-toonekure pesa kaevandusest kilomeetri kaugusele."
