E-Piim hakkab tegema piimapulbrit mahešokolaadi tarvis
Selleks tehakse mürgi- ja väetisejääkide proovid. Kui testid tehtud, saadetakse katsepartii koos vajalike dokumentidega Euroopasse võimalikele ostjatele.
Selle järgi, kuidas Eesti mahe täispiimapulber neile meeldib ja millist hinda pakutakse, saab teha edaspidiseid äriotsuseid.
Mahepiima otsingul sõideti läbi 1400 km
Maheda piimapulbri tegemise plaani asus E-Piim pidama oma Euroopa äripartnerite julgustusel.
"Saksamaal on igal toiduainel kaubanduses ka mahe alternatiiv kõrval, mahekaupade riiuleid on seinad täis," kirjeldab E-Piima juht Jaanus Murakas seal nähtut.
E-Piim toodab peale tavalise pulbri veel valtsidega kuivatatud piimapulbrit, mis läheb Saksamaale, Belgiasse ja mujale šokolaaditööstustesse. Mahepulbrit loodetakse sinna müüa mahešokolaadi valmistamiseks. Euroopas makstakse talunikule mahepiima eest 6 eurosenti
lisaks.
Eeltööd mahepulbri valmistamiseks võtsid ligi pool aastat. Kõigepealt räägiti plaanid läbi mahetootjate ühistuga.
Nemad kaardistasid mahetalude asukohad ning selgus, et need asuvad Eestimaa erinevates nurkades. Võrumaal on suurim tootja Lõuna Piim, turismiobjektina tuntud rohkem Metsavenna taluna. Seal on 300 lehma ringis.
Mitu mahetalu on Pärnumaal ning saartel, üksikud Harju- ja Virumaal. Selleks et pulbriliini käivitamiseks vajalik 20 tonni piima kokku saada, tuli seda varuda kaks päeva ning läbi sõita üle 1400 kilomeetri.
"Arvestasime välja, et transpordikulu oli 72 senti liitri kohta," ütleb Murakas.
Teine tähtis ettevalmistustöö oli saada veterinaar- ja toiduametilt Järva-Jaani piimakombinaadile mahetootmise luba. Muraka selgitusel peab mahe töötlemine olema rangelt muust tootmisest eraldatud, et mahe- ja tavaline piim segi ei läheks.
Selleks peab olema peale eri piimaringi ka omaette piimatank ning eraldi või korralikult puhtaks pestud torustik.
Liinid tuleb puhtaks küürida
E-Piim valis teise variandi: mahepulbrit hakatakse tegema samade liinidega, aga kindlaks määratud päevadel. Siis tavalist piimapulbrit ei valmistatagi.
Ettevalmistused tehtud, esitati taotlus veterinaar- ja toiduametile, et saada mahetootmise sertifikaat. Luba saadi aprilli algul.
Järgnesid läbirääkimised teiste piimatööstustega, sest kaugeltki kõik mahetootjad pole E-Piima liikmed.
Muraka sõnul olid teised tööstused vastutulelikud, kuna piima on palju, ning ühekordseks kombinaadivahetuseks polnud raske luba saada.
"Ideaal oleks luua mahepiima ring meie oma ühistu liikmetest," arutleb E-Piima juht. "See pole õnnestunud, sest inimesed pelgavad suuremaid ümberkorraldusi ning kardavad, et kui millegi vastu eksida, võib trahvi saada või toetustest ilma jääda.
Samuti soovivad tootjad mahepiimale hinnatagatist, aga tänapäeva majanduses pole midagi kindlat," märgib Murakas.
Mahetootmises pole midagi võimatut
Pärnumaa Mätiku mahetalu peremees, 2006. aasta Maalehe aasta põllumehe kandidaat Aivar Pikkmets on üks, kes mahepulbriks E-Piimale oma piima lubas. "Kardan, et transpordikulu nullib selle 6 lisasenti ära," on mees pisut murelik.
Mahetootmist alustas Pikkmets juba 2001. aastal. Tema 50 lehma toituvad ainult sõnnikuga väetatud karjamaal ning söövad väetiste ja mürkideta kasvatatud vilja.
"Mul on küllaltki väheviljakad põllud, kust ma ei saa väetamise abil kunagi nii suuri saake kui Viljandi- või Järvamaa põllumees," selgitab Pikkmets mahesuuna valimist.
Ka odrakasvatuseks ei sobi tema maad, lehmad söövad muljutud kaera ja rukist.
Keskkonnasõbralik põllundus nõuab ristiku jt liblikõieliste suurt osa külvikorras, nendest saab väga head silo.
Sellise söötmisega annavad Mätiku talu lehmad keskmiselt 7300 kilo piima aastas. See on täiesti korralik Eesti keskmine piimatoodang.
Kui kuivati korda saab, üritab Pikkmets hakata kasvatama ka maherüpsi, mis kindlasti tõstaks piimatoodangut.
"Veel parema söötmisega saaksin oma karjalt mahedalt 8 tonni ka kätte," on peremees kindel.
Jaan Nõmmik, MTÜ Eesti Mahe tegevdirektor
Selleks et teha valmis maheda piimapulbri proovipartii, korjati kokku 16 farmi piim. Mahepiima tootjaid on Eestis 60 ringis, suur osa neist tegutseb saartel. Kui proovipartii läheb läbi ja välisturud pakuvad soodsat hinda, saab suur osa Eesti mahefarme oma tervislikku toodangut väärilise hinnaga müüma hakata.
2,2% Eesti piimast on mahe
- Mahelüpsilehmi on 2880.
- Enamik mahekarju on kuni 20pealised.
- Suurimad mahepiimatootjad: Põdrangu PMÜ, Saidafarm, OÜ Lõunapiim, Mätiku talu.
- 2008. a oli mahetootmisele ülemineku aja läbinud 83 talu, üleminekul oli 8 talu.
- Kõige rohkem mahekarju on Saaremaal, Hiiumaal ja Viljandimaal.
- Mahepiima kogutoodang on 15 000 tonni aastas.
- Mahepiimatoodete osa piimatoodete kogu müügikäibes moodustab 0,4%.
- Mahepiima kvoot on 11 270 594.
Allikas: TTI, mahepõllumajanduse register, PRIA, konjunktuuriinstituut
