Eesti Erametsaliit: peale puidu annab mets keskkonnahüvesid
Erametsaliidu tegelased pole ainukesed, kes räägivad praegu metsast kui keskkonna tähtsast osast. Näiteks on metsarõhutus ka möödunud nädalal alanud Kopenhaageni kliimakonverentsi juttudes. Kliimaga seoses kõneldakse metsast kui süsiniku sidujast ja taastuvenergia allikast.
ELi riikides käib arutelu, mis põhimõtete järgi järgmisel seitseaastakul (2013–2020) maaelutoetusi jagada. Kliimaprobleemide tõttu on oodata metsa senisest suuremat tähtsustamist.
Toetus pindala järgi
Ka Eestis käib maaelutoetuste tuleviku arutelu, mida juhib põllumajandusministeerium, kes selgitab ja paneb kokku Eesti seisukohti ELi ühise põllumajanduspoliitika kohta.
Erametsaliidu juhatus esitas arutelule oma ettepanekud, kus kesksel kohal on soov rakendada erametsamaadel analoogselt põllumajandusega ühtset pindalatoetust. Selle aluseks ongi seisukoht, et metsaomanikud toodavad avalikkusele keskkonnahüvesid ja avalikkus peaks selle neile kompenseerima.
Peale süsiniku akumuleerimise ja õhu puhastamise on keskkonnahüvede all mõeldud näiteks põhjavette imbuva sadevee puhastamist ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku säilitamist.
Metsa kui kopsude roll on seda suurem, mida aktiivsemalt metsaomanik seal toimetab: noor mets seob süsinikku rohkem kui vana. Liidu üks seisukohti on, et maaelupoliitika peaks tulevikus sisaldama rohkem hoobasid, mis laiendaks tulundusmetsades tegutsemist ja õhutaks suuremale puidukasutusele.
Justkui heinamaa
Tegelikult on metsade majandamine samaväärne maahooldusega. Maaomanikud on need, kes terves Euroopas maastikku ja keskkonda kujundavad. Ka senist metsaparanduse investeeringu toetust võiks käsitleda keskkonnatoetusena, mille abil taastatakse maastikke ja voolusänge.
Metsamehi toetab teadmine, et Brüsselis on leitud, nagu peaks maaelu otsetoetused senisest rohkem olema suunatud keskkonna säästmisele.
Soomlased, kel käsil samad arutelud, on metsast saadavaid hüvesid nimetanud ka kliimateenusteks, mida metsaomanik avalikkusele osutab.
Meie erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane kasutab neist hüvedest rääkides heinamaa kujundit. “Kui metsamaad hakatakse vaatama samuti kui niidetud põldu, mis heina asemel toodab taastuvat ressurssi ja bioloogilist mitmekesisust ning samal ajal puhastab õhku ja vett, siis oleme astunud sammu, mida mitu põlve mäletatakse,” ennustab Varblane.
