Maamajandus

Eesti esimene kloonmullikas Augustiina ootab vasikat

 (9)

Eesti esimene kloonmullikas Augustiina ootab vasikat
AugustiinaMaaülikool

Kolmas Eestis ilmavalgust näinud kloonvasikas, nüüdseks juba mullikaks sirgunud Augustiina, kes augustis saab kaheseks, ootab oma esimest järglast.

"Augustiina tiinus on suhteliselt algusjärgus, nii et vasika sünd jääks uude aastasse," rääkis Maalehe veebile maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.

Aasta tagasi selgus, et Augustiina ei ole siiski transgeenne, nagu loodeti, vaid tavaline kloonitud vasikas. "Kui te seda lehma lähemalt uurite, siis ta ei erine mitte millegi poolest tavalisest lehmast," sõnas Jaakma.

Kuigi see võib olla inimestele pettumuseks, et eriliselt loodud loom ei erine tavalehmast, on lehma tavalisus teadlastele kinnituseks, et tehnoloogiline protsess on õnnestunud ja selliste protseduuride abil on võimalik luua täiesti terveid ja tavalisi loomi.

"Seesama vasika-ootus on ka üks kontrolli protseduur, mis peaks meid veenma, et tegu on täiesti tavalise lehmaga," selgitas teadlane.

Kloonitud tiine mullikas saab nautida ka tavalist lehmaelu ja süüa karjamaal rohtu, sest talle on leitud kena hoiukodu maal.

Uusi siirdamisi on oodata järgmisel aastal

Kuigi siirdamistes on olnud paus, jätkavad maaülikooli teadlased transgeensete kloonidega seotud projektidega. "Oleme pööranud tähelepanu tehnoloogia selle osa täiustamisele, mida me laborites teeme. Kindlasti juba hilissügisel ja uuel aastal plaanime ka siirdamisi teha," lubas Jaakma. Kui kõik õnnestub, võib uut kloonvasikat oodata järgmise aasta lõpupoole. "Tiinuse aeg on ikka üheksa kuud, ootamise aeg on lehma puhul pikk," nentis Jaakma.

Seotud lood:

Tulevikus loodavad teadlased luua transgeenseid kloonlehmi, kelle piimast saaks toota ravimeid. Töötatakse paralleelselt kolmel suunal – insuliini, FSH-nimelise hormooni ja kasvuhormooniga rikastatud piima saamiseks.

Euroopa Liidus on kloonimine väga rangelt reguleeritud, lubatud on kloonida ainult biomeditsiinilisteks rakendusteks, kuhu alla kuulub ka transgeensete loomade loomine. "Kui tuleb keegi farmer ja ütleb, et tal on superlehm ning ta soovib, et neid oleks karjas veel sada tükki, siis seda me teha ei tohi," kinnitas teadlane.

Augustiina Eesti Maaülikool

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare