Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga

 (1)
                     
Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga
Atheena ja Andres Kallaste
Foto: Ago Ruus

Eesti hobuse kehaehitus on sageli selline, et teda on raske ratsahobusena kasutada. Hobuste aretusse valimisel ning paaridevalikul tuleks seetõttu eriti hoolikas olla.

Eesti tõugu hobustel on juba kehaehitusest tulenevalt tasakaalukese esiotsale suunatud ning esiots on võrreldes tagaosaga kiitsakas. Saduldamisel tekivad sellest probleemid.

Esimese otsa madalamal asetsemine tingib ettepoole langeva joonega selja. Rinnakorv on sageli väga ümar ning tirib sadulavöö kaenlasse. Selg on lisaks langevusele ka pudelikujuline ehk ettepoole kitsenev. Sellisele seljale sadulat asetades ei ole tal madala turja korral mitte mingit pidepunkti, mis sadulat ette liikumast takistaks. Sadula liikumise katkestab alles abaluu. Abaluule suruv sadul piirab kogu hobuse esijalgade liikuvuse ning põhjustab olulisi pingeid.

Kas aretusega on võimalik neid vigu vältida? Loe eesti hobuse blogi, saad teada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
3 Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Üks kimp on värvikas ja hoogne nagu suvine saluut, teine aga võluvalt minimalistlik.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Viljandi Folgi esimene päev 2014
Pilt on illustreeriv
Lüpsjad varem pensionile? (2)
2. juuli 2015 05:15
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.
Kes närib maasikalehti?
2. juuli 2015 05:00