Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga

 (1)
                     
Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga
Atheena ja Andres Kallaste
Foto: Ago Ruus

Eesti hobuse kehaehitus on sageli selline, et teda on raske ratsahobusena kasutada. Hobuste aretusse valimisel ning paaridevalikul tuleks seetõttu eriti hoolikas olla.

Eesti tõugu hobustel on juba kehaehitusest tulenevalt tasakaalukese esiotsale suunatud ning esiots on võrreldes tagaosaga kiitsakas. Saduldamisel tekivad sellest probleemid.

Esimese otsa madalamal asetsemine tingib ettepoole langeva joonega selja. Rinnakorv on sageli väga ümar ning tirib sadulavöö kaenlasse. Selg on lisaks langevusele ka pudelikujuline ehk ettepoole kitsenev. Sellisele seljale sadulat asetades ei ole tal madala turja korral mitte mingit pidepunkti, mis sadulat ette liikumast takistaks. Sadula liikumise katkestab alles abaluu. Abaluule suruv sadul piirab kogu hobuse esijalgade liikuvuse ning põhjustab olulisi pingeid.

Kas aretusega on võimalik neid vigu vältida? Loe eesti hobuse blogi, saad teada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
100 tonni lõssipulbrit tehakse valmis kahe päevaga
Jaapani suursaadik Tetsuro Kai ja Tere omanik Oliver Kruuda saadavad teele ühe neljast lõssipulbrit sisaldavast konteinerist, mis jõuab kahe kuu pärast teisele poole maakera.
Kui piimaauto AS Tere Põlva tehasesse jõuab, võetakse piimast kõigepealt võimalike antibiootikumide sisalduse analüüs. Samuti määratakse piima valgu- ja rasvasisaldus.
Parim, mida inimene ise juba diabeedi  diagnoosi  saanuna  teha saab,  on rakendada  tervislikke elusviise – see aitab hoida  ravimivajaduse  madalama.
Parim, mida inimene ise juba diabeedi diagnoosi saanuna teha saab, on rakendada tervislikke elusviise – see aitab hoida ravimivajaduse madalama.
2. tüübi diabeet on väga levinud haigus, mille esinemissagedus üha kasvab, ja seda ka meil Eestis.
Kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, seetõttu  võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem pansoola või hoopis vürtse.
Kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, seetõttu võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem pansoola või hoopis vürtse.
Südame-veresoonkonna haiguste osas troonib Eesti kurbi edetabeleid. Kuidas enda ja lähedaste südame tervise eest paremini hoolt kanda?