Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga

 (1)
                     
Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga
Atheena ja Andres Kallaste
Foto: Ago Ruus

Eesti hobuse kehaehitus on sageli selline, et teda on raske ratsahobusena kasutada. Hobuste aretusse valimisel ning paaridevalikul tuleks seetõttu eriti hoolikas olla.

Eesti tõugu hobustel on juba kehaehitusest tulenevalt tasakaalukese esiotsale suunatud ning esiots on võrreldes tagaosaga kiitsakas. Saduldamisel tekivad sellest probleemid.

Esimese otsa madalamal asetsemine tingib ettepoole langeva joonega selja. Rinnakorv on sageli väga ümar ning tirib sadulavöö kaenlasse. Selg on lisaks langevusele ka pudelikujuline ehk ettepoole kitsenev. Sellisele seljale sadulat asetades ei ole tal madala turja korral mitte mingit pidepunkti, mis sadulat ette liikumast takistaks. Sadula liikumise katkestab alles abaluu. Abaluule suruv sadul piirab kogu hobuse esijalgade liikuvuse ning põhjustab olulisi pingeid.

Kas aretusega on võimalik neid vigu vältida? Loe eesti hobuse blogi, saad teada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Jäätunud hetked Tabasalu panga all
Jäätunud hetked Tabasalu panga all
Mälupilte Mosambiigist 4.
25. jaanuar 2015 16:23
Mälupilte Mosambiigist 4.
Maja, kus autor Maputos viibides elas, on Mosambiigi mõistes lausa luksuslik, korraliku katuse, parkettpõrandate ja vannitoaga. Esiplaanil pererahva lapselaps Quinda.
Üheks Mosambiigi-kogemuse suurimaks plussiks pean seda, et sain võimaluse elada kohaliku pere juures, näha sealse tavalise perekonna igapäevaelu ning kõike selle juurde kuuluvat.
Muistsete lugude vägi ei vaibu (1)
24. jaanuar 2015 14:43
Muistsete lugude vägi ei vaibu
Filmimees Priit Tender käis oma silmaga vaatamas, ning dokumenteerimas seda kui müstilist maad, kus on sündinud sellised muinasjutud nagu “Ussinuumaja”.
Priit Tenderi ja Liivo Niglase dokumentaalfilm “Teekond ussinuumajani“ annab aimu, kui suur vägi peitub vanades lugudes.