Eesti hobuse tulevik on helgem kui iial varem

 (1)
                     
Võitja 2010, eesti tõugu täkk Ako. Foto: Ingrid Randlaht
Võitja 2010, eesti tõugu täkk Ako.
---

Laupäeval Hiiumaal toimunud eesti tõugu hobuste üleriigilise finaalülevaatuse korraldus jättis täieõiguslikult suursündmuse mulje. Vaid päike oli valest suunast ja hüppeid ei saanud seetõttu hästi pildistada.

Hobuste koosseis oli hea. Esitlemise tase näib ka olevat märgatavalt tõusnud. Ning suurem oma hobustest oli saanud ülevaatuseks vähemalt mingisugusegi ettevalmistuse.

„Minu arvates on ebaõiglane tuua ülevaatusele hobust, keda ei ole suulisega korralikult harjutatud või kes pole omandanud arusaamist inimese juhtimisvõtetest,“ kirjutab Ingrid Randlaht eesti hobuse blogis.

Kuigi üldine pilt oli päris hea, juhtus ka seda, et mõnede hobuste esitlemisel oli just esitleja see, kes piiras hobuse liikumist nii palju, et seda oli raske hinnata.

Eesti hobuse tulevik on kindlasti helgem kui kunagi varem. See hobune, keda me täna näeme, on midagi muud kui kümme aastat tagasi. On palju selliseid hobuseid, keda võiks lugeda potentsiaalselt heaks kasutushobuse materjaliks.

Millised mõtted tekkisid Ingridil näitusel nähtud märade traavi analüüsides, sellest loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.