Eesti hobuse tulevik on helgem kui iial varem

 (1)
                     
Võitja 2010, eesti tõugu täkk Ako. Foto: Ingrid Randlaht
Võitja 2010, eesti tõugu täkk Ako.
---

Laupäeval Hiiumaal toimunud eesti tõugu hobuste üleriigilise finaalülevaatuse korraldus jättis täieõiguslikult suursündmuse mulje. Vaid päike oli valest suunast ja hüppeid ei saanud seetõttu hästi pildistada.

Hobuste koosseis oli hea. Esitlemise tase näib ka olevat märgatavalt tõusnud. Ning suurem oma hobustest oli saanud ülevaatuseks vähemalt mingisugusegi ettevalmistuse.

„Minu arvates on ebaõiglane tuua ülevaatusele hobust, keda ei ole suulisega korralikult harjutatud või kes pole omandanud arusaamist inimese juhtimisvõtetest,“ kirjutab Ingrid Randlaht eesti hobuse blogis.

Kuigi üldine pilt oli päris hea, juhtus ka seda, et mõnede hobuste esitlemisel oli just esitleja see, kes piiras hobuse liikumist nii palju, et seda oli raske hinnata.

Eesti hobuse tulevik on kindlasti helgem kui kunagi varem. See hobune, keda me täna näeme, on midagi muud kui kümme aastat tagasi. On palju selliseid hobuseid, keda võiks lugeda potentsiaalselt heaks kasutushobuse materjaliks.

Millised mõtted tekkisid Ingridil näitusel nähtud märade traavi analüüsides, sellest loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.