Eesti hobuse tulevik on helgem kui iial varem

 (1)
                     
Võitja 2010, eesti tõugu täkk Ako. Foto: Ingrid Randlaht
Võitja 2010, eesti tõugu täkk Ako.
---

Laupäeval Hiiumaal toimunud eesti tõugu hobuste üleriigilise finaalülevaatuse korraldus jättis täieõiguslikult suursündmuse mulje. Vaid päike oli valest suunast ja hüppeid ei saanud seetõttu hästi pildistada.

Hobuste koosseis oli hea. Esitlemise tase näib ka olevat märgatavalt tõusnud. Ning suurem oma hobustest oli saanud ülevaatuseks vähemalt mingisugusegi ettevalmistuse.

„Minu arvates on ebaõiglane tuua ülevaatusele hobust, keda ei ole suulisega korralikult harjutatud või kes pole omandanud arusaamist inimese juhtimisvõtetest,“ kirjutab Ingrid Randlaht eesti hobuse blogis.

Kuigi üldine pilt oli päris hea, juhtus ka seda, et mõnede hobuste esitlemisel oli just esitleja see, kes piiras hobuse liikumist nii palju, et seda oli raske hinnata.

Eesti hobuse tulevik on kindlasti helgem kui kunagi varem. See hobune, keda me täna näeme, on midagi muud kui kümme aastat tagasi. On palju selliseid hobuseid, keda võiks lugeda potentsiaalselt heaks kasutushobuse materjaliks.

Millised mõtted tekkisid Ingridil näitusel nähtud märade traavi analüüsides, sellest loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (7)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.