Eesti hobusel on juubeliaasta

                     
Eesti hobusel on juubeliaasta
hobune
Foto: Ago Ruus

Tänavu augustis möödub 90 aastat ajast, mil ettevõtlikud Läänemaa eesti hobuse kasvatajad koondusid ja asutasid Eesti Maahobuse Kasvatajate Seltsi, kirjutab Esthorse.ee.

1920. aastal Põllutööministeeriumi poolt korraldatud hobuste registreerimise järel selgus, et kõige enam oli säilinud kolme tõugu hobuseid: eesti, tori ja ardenni. Ametlikult tunnistati Põllutööministeeriumis peetud koosolekul ka vajadust luua ühtne eesti hobuse arenduskeskus. Sama meelt olid ka eesti hobuse kasvatajad.

Eestvedajateks said Libatses elav eesti maakarja entusiast ja seltsi asutamise mõtte algataja Hans Virkus, Läänemaa tollane riigimaade ülem A. Arrak ja mitmed teised tuntud tegelased ning 2. augustil 1921. aastal registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt Eesti Maahobuste Kasvatajate Seltsi põhikiri.

See ajalooline kuupäev tähistabki eesti hobuse kasvatajate seas pöörangulist momenti, mil aretustöö sai uued perspektiivid ja pandi alus eesti hobuse tõuraamatule.

Seltsi esimene koosolek peeti Lääne Maavalitsuse ruumides Haapsalus 22. augustil 1921. aastal.

1926. aastal muudeti ühingu nimi Eesti Hobusekasvatuse Seltsiks ja 1929. aastal Eestihobuste Tõuseltsiks. Sellisena tegutses selts 1951. aastani, mil eesti hobune tunnistati tollaste võimude poolt mittevajalikuks ja selts likvideeriti.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.