Eesti hobusel on juubeliaasta

                     
Eesti hobusel on juubeliaasta
hobune
Foto: Ago Ruus

Tänavu augustis möödub 90 aastat ajast, mil ettevõtlikud Läänemaa eesti hobuse kasvatajad koondusid ja asutasid Eesti Maahobuse Kasvatajate Seltsi, kirjutab Esthorse.ee.

1920. aastal Põllutööministeeriumi poolt korraldatud hobuste registreerimise järel selgus, et kõige enam oli säilinud kolme tõugu hobuseid: eesti, tori ja ardenni. Ametlikult tunnistati Põllutööministeeriumis peetud koosolekul ka vajadust luua ühtne eesti hobuse arenduskeskus. Sama meelt olid ka eesti hobuse kasvatajad.

Eestvedajateks said Libatses elav eesti maakarja entusiast ja seltsi asutamise mõtte algataja Hans Virkus, Läänemaa tollane riigimaade ülem A. Arrak ja mitmed teised tuntud tegelased ning 2. augustil 1921. aastal registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt Eesti Maahobuste Kasvatajate Seltsi põhikiri.

See ajalooline kuupäev tähistabki eesti hobuse kasvatajate seas pöörangulist momenti, mil aretustöö sai uued perspektiivid ja pandi alus eesti hobuse tõuraamatule.

Seltsi esimene koosolek peeti Lääne Maavalitsuse ruumides Haapsalus 22. augustil 1921. aastal.

1926. aastal muudeti ühingu nimi Eesti Hobusekasvatuse Seltsiks ja 1929. aastal Eestihobuste Tõuseltsiks. Sellisena tegutses selts 1951. aastani, mil eesti hobune tunnistati tollaste võimude poolt mittevajalikuks ja selts likvideeriti.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
E-Piim pidas suurtööstuse plaani
E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul vajab Eesti piimatööstus arenguhüppeks ka riigi ja Euroopa Liidu toetust.
Piimandusühistu E-Piim strateegiaseminaril võttis ühistu nõukogu eesmärgi rajada Eestisse piimatööstus, mis suudaks töödelda vähemalt tuhat tonni piima ööpäevas.
SOE TALV: Kellel jääb raha alles, kellel aga saamata
Sverre Ploomipuu sõnul müüb ta oma aastasest küttepuukogusest kolmveerandi juba kevadel ja suvel, vaid hästi külmal talvel võib see pooleni küündida.
Tänu soojale talvele säästavad riik ja inimesed miljoneid eurosid. Ent alati on võitjate kõrval ka kaotajaid.