Eesti hobusel on juubeliaasta

                     
Eesti hobusel on juubeliaasta
hobune
Foto: Ago Ruus

Tänavu augustis möödub 90 aastat ajast, mil ettevõtlikud Läänemaa eesti hobuse kasvatajad koondusid ja asutasid Eesti Maahobuse Kasvatajate Seltsi, kirjutab Esthorse.ee.

1920. aastal Põllutööministeeriumi poolt korraldatud hobuste registreerimise järel selgus, et kõige enam oli säilinud kolme tõugu hobuseid: eesti, tori ja ardenni. Ametlikult tunnistati Põllutööministeeriumis peetud koosolekul ka vajadust luua ühtne eesti hobuse arenduskeskus. Sama meelt olid ka eesti hobuse kasvatajad.

Eestvedajateks said Libatses elav eesti maakarja entusiast ja seltsi asutamise mõtte algataja Hans Virkus, Läänemaa tollane riigimaade ülem A. Arrak ja mitmed teised tuntud tegelased ning 2. augustil 1921. aastal registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt Eesti Maahobuste Kasvatajate Seltsi põhikiri.

See ajalooline kuupäev tähistabki eesti hobuse kasvatajate seas pöörangulist momenti, mil aretustöö sai uued perspektiivid ja pandi alus eesti hobuse tõuraamatule.

Seltsi esimene koosolek peeti Lääne Maavalitsuse ruumides Haapsalus 22. augustil 1921. aastal.

1926. aastal muudeti ühingu nimi Eesti Hobusekasvatuse Seltsiks ja 1929. aastal Eestihobuste Tõuseltsiks. Sellisena tegutses selts 1951. aastani, mil eesti hobune tunnistati tollaste võimude poolt mittevajalikuks ja selts likvideeriti.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.
Fortin Bley
Fortin Bley sõnul saavad kõik Elevandi­luuranniku väike­tootjaid aidata sellega, kui eelistavad õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid.
Eestit külastanud Elevandiluuranniku kakaokasvataja Fortin Bley ütleb, et kui anda väikefarmeritele võimalus oma töö eest ausat hinda saada, paraneb elujärg ja kakaokriisi pole vaja karta.
Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel
Kostivere Lihatööstuse omanik Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel usuvad, et tuliuue sisseseadega tuliuues hoones asuv tööstus saab peagi võimeka koostööpartneri, kelle abil hakata kasumlikult toodangut väljastama.
PRIAlt 600 000 eurot toetust saanud, kokku 1,5 miljonit eurot maksma läinud lihatööstuse käivitamine Kostiveres viibib, sest konkurentsi tihenemise tõttu tuleb omanikel algne turustrateegia ümber mängida.
 dolomiitreljeef
Koos rahandusministeeriumi hoonega lammutatakse ka selle peafassaadil olev eesti modernismi klassiku skulptor Edgar Viiese haruldane dolomiitreljeef.
Leonhard Lapin nimetab rahandusministeeriumi hoone ning eriti peafassaadi dolomiitreljeefi lammutamist talibanlikuks barbaarsuseks. Riiklik kinnisvaraettevõte põhjendab seda efektiivsusega.